Parendusettepanekute kogumise alguses liigitus PKC Eesti töötajate esitatud ettepanekutest vaid 20% parendusteks, ülejäänutest oli 70% olme ja 10% ulme, rääkis PKC Eesti tootmisjuht Lauri Rohtoja Äripäeva seminaril „Kuidas panna töötajad muudatusi juhtima”.
Rohtoja sõnul on oluline anda töötajale vähemalt nädalaga tagasiside, kas esitatud idee läks täitmisele ja kes selle ettepanekuga edasi tegeleb. „Kõik ideed ei pea realiseeruma,” kinnitas Rohtoja.
Rohtoja rääkis, et on ka ideid, mis lükatakse tagasi või ei lähe täitmisele. Samuti ei pruugi kõik ideed kokku kuuluda ettevõtte põhitegevusega. Alguses oligi esitatud ettepanekutest Rohtoja väitel parendusideed vaid 20%, ülejäänutest olid tema ütlusel 70% olmeprobleemid ja 10% ulme. See sundis ettepanekute esitamise protsessile lisama filtri, milleks sai ettepaneku esitaja otsene juht. „Et ei oleks ettepanekuid: tahan palka juurde, tahan tootmisse nahkdiivanit,” selgitas Rohtoja.
Enne ettepaneku esitamist vaatab esmatasandijuht ettepaneku üle ja vastutust lisab, et ettepaneku juures on edaspidi ka tema nimi. Rohtoja andmetel kulub esmatasandijuhi tööajast ligikaudu 20% töötajate ettepanekutega tegelemiseks. Praeguseks on Rohtoja kinnitusel saavutatud tase, kus esitatud ettepanekutest on 70% parendusideed ja 30% olmeprobleemid. Samas tuli tema sõnul hakata tegelema ka töö ergonoomikaga ja lahendada igapäevaseid olmeprobleeme. „Oleme sellega saanud suunata töötajaid olmeprobleemidelt mõtlemiselt rohkem tööasjadele,” selgitas Rohtoja.
Töötajate ettepanekud registreeritakse PKC Eestis elektroonilises keskkonnas PEIG, kus jälgitakse parendusettepanekute staatust. Rohtoja sõnul võib mõni ettepanek olla kriitiline, mille mittelahendamine segab töötamist.
Lisaks on ettevõttes ratsionaliseerimisettepanekute süsteem, mille eesmärk on leida kõigi ettepanekute hulgast aarded, teatas Rohtoja. „Need on ettepanekud, mis annavad rahalise võidu ja neile on garanteeritud juhtkonna tähelepanu,” kinnitas ta.
Parendusideede teostamiseks moodustatakse ettevõttes projektipõhised spetsialistide rühmad.
Rohtoja sõnul on oluline, et iga nädal toimuks ettepanekute ülevaatamine. Ta meenutas, et alguses hakkasid ideed tulema, kuid paljud neist jäid õhku rippuma, sest keegi ei tegelenud nendega edasi. „Nüüd on kaasatud inimesed, kes katsuvad hoida süsteemi elus,” rääkis Rohtoja.
Möödunud aasta maist kuni tänavu aasta aprillini oli PKC Eestis registreeritud 239 ettepanekut, milledest lõpetatud oli edukalt või osaliselt 176, täitmiseks võetud staatus oli 31 ettepanekul ja teostamisele mitteminevaid oli 32. Idee esitaja rahaline preemia on seotud protsendiga saadavast kulude kokkuhoiust, kuid on siiski piiratud 3200 euroga.
Seotud lood
215 töötajaga plastitööstus AS Promens on pooleteise aastaga saanud 40% töötajaskonnast pakkuma parendusideid ettevõtte töö muutmiseks.
ABB on kasutusele võtnud töötajate algatuste süsteemi, milles makstakse iga algatuse reeglitele vastava ettepaneku eest töötajale 5 eurot. Baltikumi parima algatuse eest on võimalik töötajal teenida kuni 1000 eurot.
ABB on aastaga kogunud töötajatelt üle 200 parendusidee, PKC Eesti on töötajatelt saadud parimate ideedega säästnud aastas üle 100 000 euro.
ESG juhtimine on vajalik nii suurettevõtetele kui ka väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele. ESG eesmärke, strateegiaid, arengut ja raporteid küsivad partnerid, kliendid, pangad ja regulaatorid. Kuidas ESG abil oma riske ja võimalusi leida?