Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Plastitööstus kaasas 40% töötajatest parendusideid pakkuma
ASi Promens arednusjuht Janar Eit rääkis Äripäeva seminaril „Kuidas panna töötajad muudatusi juhtima”, et ettevalmistus töötajate kaasamiseks ettevõtte muudatustesse algas 2009. aastal massilise koolitusega töötajate teadlikkuse tõstmiseks. Kõik töötajad – koristajast tippjuhini – osalesid neljal kahetunnisel koolitusel, mille fookuses oli muutumise vajadus ja kuidas muutuda. Kokku toimus üle 100 koolituse.
Eiti sõnul jõuti kiiresti arusaamisele, et muudatusi peab ettevõttes juhtima rohkem kui üks inimene. Muudatuste eestvedamiseks moodustati ettevõttes arendusmeeskond, kes teeb seda tööd täiskohaga. Eit kirjeldas, et arendusmeeskonnal on eraldi katsetuste ruum, kus saab katsetada erinevaid lahendusi. Ajurünnaku ruumis on aga 11 ruutmeetrit seinapinnast kaetud tahvlitega, et pakutavaid lahendusi visualiseerida.
Arendusmeeskonna suurus on Promensis 4 inimest. „Meie lähenemine muudatuste juhtimise meeskonnale on, et see peab olema arvuliselt 3-6% kogu ettevõtte töötajaskonnast,” rääkis Eit. Praegu on meeskonna suurus olnud ligikaudu 3% töötajate arvust, kuid Eiti kinnitusel on eesmärk jõuda 6%ni.
Parenduste läbiviimiseks hakati ettevõttes moodustama parendusmeeskondi. Eiti sõnul oli esialgu sinna raske inimesi leida. „Kõik vägisi tehtud meeskonnad on tänaseks töö lõpetanud,” tunnistas Eit.
Kuid tema väitel aitasid vägisi tehtud meeskonnad tekkida vabatahtlikult moodustuvatel meeskondadel. Ettevõttes leidus inimesi, kes ütlesid, et tahavad nende esmaselt moodustatud meeskondade sarnaselt osaleda oma töökeskkonna muutmisel paremaks. Parendusmeeskondades teevad töötajad koos 5S tegevusi, parendusettepanekuid ja lahendavad kaebusi.
Esimese 1,5 aastaga on Promensis osalenud parendusettepanekute tegemisel 40% töötajaskonnast. Eit lisab, et parendusettepaneku esitamisel on seatud piiranguks, et idee pakkuja peab suutma selle ka ise ellu viia, vajadusel moodustama meeskonna, kes idee ellu viib. Meeskond saab preemiaks 10% saavutatud aastasest säästust ühe aasta jooksul. Ohutuse tüüpi ettepanekute eest makstakse 10-250 eurot. Promensis on parendusideede eest välja makstud 6310 eurot. 6 töötajat on esitanud enam, kui 10 parendusideed, sealjuures on parim tulemus 25 parendusettepanekut ühelt töötajalt. Eit lisas, et parendusideede esitajate TOP10 ei ole ühtegi kontoritöötajat. „Me saame kordi paremini parendusettepanekuid tegema tootmistöötajaid,” väitis Eit. „Kontori inimesed on oma lauas pigem kinni ja ei oska öelda, kuidas midagi muuta,” lisas ta.
Seotud lood
Rõngus ASis Promens peetud Äripäeva Tööstuse klubiüritusel tutvustasid plaste tootva ettevõtte juhid nutikaid võimalusi, kuidas kaasata töötajaid firma juhtimisprotsessi.
ABB on kasutusele võtnud töötajate algatuste süsteemi, milles makstakse iga algatuse reeglitele vastava ettepaneku eest töötajale 5 eurot. Baltikumi parima algatuse eest on võimalik töötajal teenida kuni 1000 eurot.
ABB on aastaga kogunud töötajatelt üle 200 parendusidee, PKC Eesti on töötajatelt saadud parimate ideedega säästnud aastas üle 100 000 euro.
Plastitööstus AS Promens on saanud 40% töötajaskonnast pakkuma parendusideid ettevõtte töö muutmiseks. Äripäeva Tööstuse klubiga on võimalik ettevõtet külastada.
Tootmise efektiivsust otsides vaadatakse suuri seadmeid, energiakulu ja tööjõudu. Samal ajal võivad sajad väikesed korduvad tegevused neelata iga päev töötunde. Tööstuslik markeerimine on üks selline protsess, ent siin ei piisa ainult kiirusest. See, mis saab detailile sekunditega, peab mõnikord püsima seal aastakümneid.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
2
4
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Ettevõte muutis tootmistöötajate palgasüsteemi
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele