Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
„Teisalt, meil on selline majandustarkvara, millest lähtuvalt andmetele kõik isikud ligi ei saa,“ kommenteeris Kruustik.
Ta lisas, et nad on üritanud seda poolt kaitsta paroolidega ning lihtkasutaja ligi ei pääse.„Sellega on niimoodi, kui seda täna ei lekita, siis võib see juhtuda homme. Selles suhtes pole ükski Eesti või mõni mujal maailmas tegutsev ettevõte kaitstud,“ lausus Kruustik.
Kruustik tõi näitena, et levinud on selline tegevus, et näiteks tehnoloog läheb ettevõttes ära ja asutab uue firma analoogsete näitajatega ja sama maitseaine koostisega, Austrias olevat seda kogu aeg juhtunud.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Eile kaubandus-tööstuskoja seminarile kogunenud ettevõtted tõdesid, et Eesti ettevõtetel on ennetustöö ärisaladuse lekkimise ärahoidmiseks sageli tegemata.
Ettevõtjate jaoks on valusad näiteks üha sagenevad juhtumid, kui ärisaladuse kuritarvitaja asutab konkureeriva ettevõtte, samas esineb ka pakkumisi lekkinud ärisaladus tagasi osta, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Viisnurga juhatuse esimehe Andres Kivistiku sõnul ärisaladuse mitte lekkimise tagamine kerge ei ole, kuid börsiettevõtte oma informatsiooni avalikusele väga valimata ei avalda.
Toidutööstuses käib seadmete pesu pidevalt ja igapäevaselt. Laagri jaoks tähendab see päevast päeva kokkupuudet vee, niiskuse, puhastuskemikaalide ja temperatuurimuutustega. Kui määre hakkab välja uhtuma või niiskus pääseb tihendist läbi, võib kahjustus areneda aegamööda ja märkamatult. Probleem annab endast sageli märku alles siis, kui laager enam oma tööd ei tee ja tootmisliin tuleb seisma panna.