Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
„Teisalt, meil on selline majandustarkvara, millest lähtuvalt andmetele kõik isikud ligi ei saa,“ kommenteeris Kruustik.
Ta lisas, et nad on üritanud seda poolt kaitsta paroolidega ning lihtkasutaja ligi ei pääse.„Sellega on niimoodi, kui seda täna ei lekita, siis võib see juhtuda homme. Selles suhtes pole ükski Eesti või mõni mujal maailmas tegutsev ettevõte kaitstud,“ lausus Kruustik.
Kruustik tõi näitena, et levinud on selline tegevus, et näiteks tehnoloog läheb ettevõttes ära ja asutab uue firma analoogsete näitajatega ja sama maitseaine koostisega, Austrias olevat seda kogu aeg juhtunud.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Eile kaubandus-tööstuskoja seminarile kogunenud ettevõtted tõdesid, et Eesti ettevõtetel on ennetustöö ärisaladuse lekkimise ärahoidmiseks sageli tegemata.
Ettevõtjate jaoks on valusad näiteks üha sagenevad juhtumid, kui ärisaladuse kuritarvitaja asutab konkureeriva ettevõtte, samas esineb ka pakkumisi lekkinud ärisaladus tagasi osta, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Viisnurga juhatuse esimehe Andres Kivistiku sõnul ärisaladuse mitte lekkimise tagamine kerge ei ole, kuid börsiettevõtte oma informatsiooni avalikusele väga valimata ei avalda.
Mitte kuigi ammu oli elektrivõrgu loogika lihtne: suured elektrijaamad tootsid elektrit ning võrk viis selle tarbijateni. Nüüd võib seesama tarbija ühel hetkel elektrit osta ja järgmisel seda oma päikesepaneelidest ise võrku müüa. Lisame siia akud, elektriautod, soojuspumbad, andmekeskused ja tuulepargid ning kunagisest ühesuunalisest süsteemist saab keerukas võrgustik, mis peab suutma muutustele reageerida peaaegu reaalajas.