Nõo Lihatööstuse juht Toomas Kruustik nentis, et nemad on oma inimestega püüdnud pidurdada ärisaladuse lekkimist lepingutega
„Teisalt, meil on selline majandustarkvara, millest lähtuvalt andmetele kõik isikud ligi ei saa,“ kommenteeris Kruustik.
Ta lisas, et nad on üritanud seda poolt kaitsta paroolidega ning lihtkasutaja ligi ei pääse.„Sellega on niimoodi, kui seda täna ei lekita, siis võib see juhtuda homme. Selles suhtes pole ükski Eesti või mõni mujal maailmas tegutsev ettevõte kaitstud,“ lausus Kruustik.
Kruustik tõi näitena, et levinud on selline tegevus, et näiteks tehnoloog läheb ettevõttes ära ja asutab uue firma analoogsete näitajatega ja sama maitseaine koostisega, Austrias olevat seda kogu aeg juhtunud.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Eile kaubandus-tööstuskoja seminarile kogunenud ettevõtted tõdesid, et Eesti ettevõtetel on ennetustöö ärisaladuse lekkimise ärahoidmiseks sageli tegemata.
Ettevõtjate jaoks on valusad näiteks üha sagenevad juhtumid, kui ärisaladuse kuritarvitaja asutab konkureeriva ettevõtte, samas esineb ka pakkumisi lekkinud ärisaladus tagasi osta, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Seotud lood
Viisnurga juhatuse esimehe Andres Kivistiku sõnul ärisaladuse mitte lekkimise tagamine kerge ei ole, kuid börsiettevõtte oma informatsiooni avalikusele väga valimata ei avalda.
Tänavu 30. tegutsemisaastat tähistav pereettevõte
Tammer OÜ tõenäoliselt ehitus- ja laevatööstuses tutvustamist ei vaja. Ettevõtte arengut on algusest peale vedanud strateegilised investeeringud innovatsiooni, tootearendusse ja töötajatesse, mis on loonud võimaluse koos muutuvate turgude ja tehnoloogiatega kasvada. Kuidas aga sai kohalikust väikefirmast Põhjamaade suurim projektipõhine metallustevalmistaja, mis ekspordib 90% oma toodangust?