Aprillis mängisid Eesti kaubavahetuses tähtsat rolli kütused

Statistikaameti andmetel suurenes eksport aastaga 8% ja import 6%, kusjuures enim vedasid kasvu elektriseadmed ning väärismetallide reeksport.

Hiljuti avaldatud veebruari väliskaubanduse andmed näitasid karmi reaalsust: Eesti, Läti, Leedu ja Soome ekspordimahud liikusid ühiselt allapoole. Kuigi suund oli sama, on languse taga riigiti erinevad tegurid.

Jaanuaris olid Eesti suurimad eskpordiartiklid elektriseadmed, põllumajandussaadused ja toidukaubad ning puit ja puittooted. Kaupade eksport kasvas aastases võrdluses 4 protsenti ligi 1,6 miljardi euroni ning import kahanes 2 protsenti. Kaubavahetuse puudujääk vähenes 247 miljoni euroni.

Mitte kuigi ammu oli elektrivõrgu loogika lihtne: suured elektrijaamad tootsid elektrit ning võrk viis selle tarbijateni. Nüüd võib seesama tarbija ühel hetkel elektrit osta ja järgmisel seda oma päikesepaneelidest ise võrku müüa. Lisame siia akud, elektriautod, soojuspumbad, andmekeskused ja tuulepargid ning kunagisest ühesuunalisest süsteemist saab keerukas võrgustik, mis peab suutma muutustele reageerida peaaegu reaalajas.