Viisnurga juhatuse esimehe Andres Kivistiku sõnul ärisaladuse mitte lekkimise tagamine kerge ei ole, kuid börsiettevõtte oma informatsiooni avalikusele väga valimata ei avalda.
„Kuna meil on tegu börsiettevõttega, siis meil on teatud reeglid, mida me jälgime pidevalt. Oma sisest informatsiooni nii või teisiti avalikkusele väga valimata ei avalda,“ kommenteeris Kivistik.
Ta lisas, et neil on teatud nimekirjad, kes millise informatsiooni juurde pääseb.
„Ega see ärisaladus miskit muud moodi tegelikult väga palju ei kao, kui läbi enda töötajate võib kaduda ehk välja minna. Seda väga keerulisel moel takistada lihtne pole,“ lausus Kivistik.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kivistiku sõnul nad turvavad ka elektroonset suhtlust. „Halba kogemust mul juhtunud ei ole aga Viisnurga kontsernil oli 10 aastat tagasi," rääkis Kivistik.
Kivistik täpsustas, et juhtum oli seotud sellega, et töötaja läks ära ja kasutas informatsiooni hiljem.
Eile kaubandus-tööstuskoja seminarile kogunenud ettevõtted tõdesid, et Eesti ettevõtetel on ennetustöö ärisaladuse lekkimise ärahoidmiseks sageli tegemata.
Ettevõtjate jaoks on valusad näiteks üha sagenevad juhtumid, kui ärisaladuse kuritarvitaja asutab konkureeriva ettevõtte, samas esineb ka pakkumisi lekkinud ärisaladus tagasi osta, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Cista AS juhatuse esimehe Vahur Kääriku sõnul ei ole võimalik tagada ettevõtte ärisaladuse mitte lekkimist, kuid pakendimaailmas on elu nii kiire ning erilisi saladusi pole.
Nõo Lihatööstuse juht Toomas Kruustik nentis, et nemad on oma inimestega püüdnud pidurdada ärisaladuse lekkimist lepingutega
Eesti ettevõtjad otsivad kasvu välisturgudelt, ent samal ajal näitab Euroopas ettevõtete pankrotistatistika kasvutrendi. Ekspordiriskid ei ole enam nišiteema – see on kasvu takistav reaalsus, millega peab arvestama iga juht, kelle kliendid ja kasvuambitsioonid asuvad piiri taga.