Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Viisnurga juht: valime infot, mida levitada
Viisnurga juhatuse esimehe Andres Kivistiku sõnul ärisaladuse mitte lekkimise tagamine kerge ei ole, kuid börsiettevõtte oma informatsiooni avalikusele väga valimata ei avalda.
„Kuna meil on tegu börsiettevõttega, siis meil on teatud reeglid, mida me jälgime pidevalt. Oma sisest informatsiooni nii või teisiti avalikkusele väga valimata ei avalda,“ kommenteeris Kivistik.
Ta lisas, et neil on teatud nimekirjad, kes millise informatsiooni juurde pääseb.
„Ega see ärisaladus miskit muud moodi tegelikult väga palju ei kao, kui läbi enda töötajate võib kaduda ehk välja minna. Seda väga keerulisel moel takistada lihtne pole,“ lausus Kivistik.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kivistiku sõnul nad turvavad ka elektroonset suhtlust. „Halba kogemust mul juhtunud ei ole aga Viisnurga kontsernil oli 10 aastat tagasi," rääkis Kivistik.
Kivistik täpsustas, et juhtum oli seotud sellega, et töötaja läks ära ja kasutas informatsiooni hiljem.
Eile kaubandus-tööstuskoja seminarile kogunenud ettevõtted tõdesid, et Eesti ettevõtetel on ennetustöö ärisaladuse lekkimise ärahoidmiseks sageli tegemata.
Ettevõtjate jaoks on valusad näiteks üha sagenevad juhtumid, kui ärisaladuse kuritarvitaja asutab konkureeriva ettevõtte, samas esineb ka pakkumisi lekkinud ärisaladus tagasi osta, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Cista AS juhatuse esimehe Vahur Kääriku sõnul ei ole võimalik tagada ettevõtte ärisaladuse mitte lekkimist, kuid pakendimaailmas on elu nii kiire ning erilisi saladusi pole.
Mitte kuigi ammu oli elektrivõrgu loogika lihtne: suured elektrijaamad tootsid elektrit ning võrk viis selle tarbijateni. Nüüd võib seesama tarbija ühel hetkel elektrit osta ja järgmisel seda oma päikesepaneelidest ise võrku müüa. Lisame siia akud, elektriautod, soojuspumbad, andmekeskused ja tuulepargid ning kunagisest ühesuunalisest süsteemist saab keerukas võrgustik, mis peab suutma muutustele reageerida peaaegu reaalajas.