Cista AS juhatuse esimehe Vahur Kääriku sõnul ei ole võimalik tagada ettevõtte ärisaladuse mitte lekkimist, kuid pakendimaailmas on elu nii kiire ning erilisi saladusi pole.
„Meil on küll sisekorra eeskirjades üks ühele määratud, mis on kommertssaladus. Aga ega sa inimeste suud lukku ei pane,“ kommenteeris Käärik ärisaladuse lekkimise ärahoidmise võimalusi.
Käärik lisas, et otseselt töötava personali puhul ei ole juhtunud seda, et ärisaladus lekiks. „Aga nende inimeste puhul küll, kes meie majast on ära läinud ja teatud andmebaasi kaasa viivad,“ lausus Käärik. Ettevõtja sõnul õnneks vähemalt pakendimaailmas on elu nii kiire, et erilisi saladusi ei ole. „Elu muutub kiiresti ja see, mis täna v-o oleks konkurendile huvitav, see homme enam ei paku isegi meile huvi,“ rääkis Käärik.
Eile kaubandus-tööstuskoja seminarile kogunenud ettevõtted tõdesid, et Eesti ettevõtetel on ennetustöö ärisaladuse lekkimise ärahoidmiseks sageli tegemata.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Ettevõtjate jaoks on valusad näiteks üha sagenevad juhtumid, kui ärisaladuse kuritarvitaja asutab konkureeriva ettevõtte, samas esineb ka pakkumisi lekkinud ärisaladus tagasi osta, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Seotud lood
Viisnurga juhatuse esimehe Andres Kivistiku sõnul ärisaladuse mitte lekkimise tagamine kerge ei ole, kuid börsiettevõtte oma informatsiooni avalikusele väga valimata ei avalda.
Eesti energiasüsteem seisab teelahkmel, kus ühelt poolt on surve vähendada kasvuhoonegaaside emissioone ning teisalt tagada varustuskindlus ja konkurentsivõime rahvusvahelisel turul. Taastuvenergia areng on vältimatu samm, kuid seda saadab küsimus: kas meie sõltuvus välismaistest tehnoloogiatest ei suurene veelgi? Paneelid, inverterid ja akud vajavad materjale ning tootmisvõimsusi, mida Euroopas napib. Samas pakub taastuvenergia mitmeid strateegilisi eeliseid.