Metsäliitto ja Vapo on alustamas
koostööprojekti eesmärgiga rajada Läänemere piirkonda vedelate biokütuse tehas,
mille asukoha kandidaatideks on Soomes Kemi ja Äänekoski ning Rootsi
Jönköpingi kõrval ka Kunda Eestist.
Nendes paikkondades hakatakse tegema mõõtmisi, et hinnata tehase keskkonnamõjusid. Jätkatakse ka teiste võimalike asukohtade väljaselgitamist.
Tulemuste põhjal teevad osapooled investeerimisotsuse, mis valmib mitte varem kui 2010. aasta jooksul. Toorainena hakkab tehas kasutama mitmesuguseid metsatöötlemise jäätmeid, turvast drenažeeritud rabadest ja päideroogu. Lõpptoodeteks on sünteetilised vedelad biokütused ja biogaasid, mis valmistatakse näiteks gaasistamisel ja Fischer-Tropschi tehnoloogiatel põhinevate osaprotsessidega.
Projekti fookuses on tegevuse ärimajanduslike võimaluste väljaselgitamine. Juhul kui investeerimisotsus vastu võetakse, rajavad osapooled võrdse osalusega ettevõtte, mis jätkab tehase ettevalmistustöid.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Metsäliittol ja Vapol on tähelepanuväärsed puu ja turba toorainevarud, mille kulutõhusat kasutust tahavad osapooled üheskoos parandada. Soomel on esmaklassilised eeldused olla teerajajaks kodumaistel toorainetel põhinevas vedelate biokütuste äritegevuses.
Seotud lood
Eeldan, et selline võimas tehas saab olla
vaid sadamaga seotud, sest kindlasti on ta transiidi peale üles ehitatud,
kommenteeris MTÜ Biodiisli Tootjate Liit juhataja Margo Tomingas energiafirma
Vapo võimalikku plaani ehitada Eestisse 500 miljonit eurot maksev
biodiislitehas.
Soome energiafirma Vapo on oma võimaliku
biodiisli tehase kõige sobivamaks asukohaks Eestis valinud Kunda, sest siin on
olemas sadam ja muu infrastruktuur, kinnitas Kunda linnapea Allar Aron.
„Maailm liigub elektritarbimise suunas kiiremini kui kunagi varem – küsimus pole enam selles, kas, vaid selles, kuidas me seda teeme,“ ütles ABB Eesti sagedusmuundurite tehase inseneriosakonna juht Jaanus Karu Äripäeva raadio saates „Jätkusuutlik ja roheline“. Tema hinnangul kasvab elektritarbimine aastatel 2024–2034 enam kui kümme korda kiiremini kui teised energiaallikad. Aastaks 2050 on energiatarve hinnanguliselt 85% suurem kui praegu. See kasv tuleneb suuresti sellest, et elektrit kasutatakse järjest enam fossiilkütuste asemel – nii küttes kui ka transpordis,“ tõdes ta.