Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Gaasile kõrgem maks ja autod maksu alla
Lisaks käibemaksueristuste kaotamisel ja
tulumaksumäära külmutamisele kaaluti viimasel valitsuskabineti istungil ka
gaasiaktsiisi tõstmist ja automaksu kehtestamist.
"Gaasiaktsiis on kindlasti üks valus asi. Kui see ettepanek on läbi käinud, siis põhjusel, et meie sõltuvus Vene gaasist väheneks. Iseenesest ta kütusena on kõige parem, aga kogu Euroopa probleem on selles, et me ripume - nagu peale Gruusiatki on näha - liiga palju gaasi küljes," märkis reformierakondlasest rahanduskomisjoni esimees Jürgen Ligi "Aktuaalsele kaamerale".
Lisaks maailmaturu hinnatõusule on viimasel aastal gaasi hinda Eestis kergitanud mitmed maksud. Eelmise aasta 1. august tõusis kütte käibemaks 5%lt 18%ni ning selle aasta algusest kehtestati gaasiaktsiisiks 157 krooni/1000 m3 kohta.
Aktsiisidena loodetakse selle aasta riigi eelarvesse koguda 9,76 miljardit krooni. Lõviosa maksust (2,72 miljardit ja 5,38 miljardit krooni) peaks andma vastavalt alkoholi- ja kütuseaktsiis.
Eesti üks vanemaid aiandeid, Jõhvi vallas
asuv Revino, paneb septembri lõpus uksed kinni, kuna gaas on nii kalliks läinud,
et kasvuhooneid talvel kütta ei jõuta.
Reformierakonna ettepanek tõsta
riigieelarve täitmiseks gaasiaktsiisi laekumist 350 miljoni krooni võrra ajab
gaasi tootjad ja tarbijad tagajalgadele, kuna alternatiivseid energiaallikaid
pole lähiajal varnast võtta.
Eesti ettevõtete jaoks on käes väga keeruline aeg, millele annavad hoogu erinevad maksumuudatused ja üleüldine kiire palgatõus, pärssides eriti tööstus- ja tootmissektori konkurentsivõimet. Logistikaettevõtte DSV Estonia tegevjuht Alvar Tõruke tõdeb, et olukord on veidi sarnane 1990. aastatele, mil Eesti vabaks sai ning tuli hakata oma riiki looma ja leiutama.