Sooja paar talve tagasi kiiresti tõusma
hakanud hind ei näita ka algaval hooajal rahunemise märke, sest hinnatõuse on
kinnitatud detsembrini välja.
Kui praegu peavad viljandlased aktsiaseltsi Esro müüdava sooja megavatt-tunni eest välja käima 893 krooni, siis oktoobris juba 945 ja detsembris 1118 krooni, kirjutas Sakala. «Midagi pole teha,» nentis Esro juhataja Jaan Saar. «Gaasi hind kerkib iga nädal ja nii juba pool aastat järjest.»
Et gaasi hinna kehtestab konkurentsiamet, võttes arvesse masuudi ja kütteõli kuue kuu keskmist hinda, polevat Saare sõnul selle langust ette näha. «Gaasi hinda mõjutab poliitiline olukord,» nentis ta, viidates suhetele Venemaaga.
Esro juhataja jutu järgi on hinnatõusu viimasel kolmel aastal põhjustanud vaid kütuse kallinemine. «Meie püsikulud on kogu see aeg paigal seisnud,» kinnitas ta.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Lisaks käibemaksueristuste kaotamisel ja
tulumaksumäära külmutamisele kaaluti viimasel valitsuskabineti istungil ka
gaasiaktsiisi tõstmist ja automaksu kehtestamist.
Grüne Fee Eesti juht Raivo Külasepp ütles,
et gaasi hinnatõus mõjub ettevõttele väga valusalt, kuid alternatiivsed
tegutsemisplaanid ning tahe jätkata on olemas.
Eesti üks vanemaid aiandeid, Jõhvi vallas
asuv Revino, paneb septembri lõpus uksed kinni, kuna gaas on nii kalliks läinud,
et kasvuhooneid talvel kütta ei jõuta.
Lahe Roosi kaubamärgi all roosikasvatust
majandav Hilda Valk ütles, et ei tea, kas kasvav küttehind kasvatuse
ellu jätab, kuid loobuda ka ei tahaks.
Eesti energiasüsteem seisab teelahkmel, kus ühelt poolt on surve vähendada kasvuhoonegaaside emissioone ning teisalt tagada varustuskindlus ja konkurentsivõime rahvusvahelisel turul. Taastuvenergia areng on vältimatu samm, kuid seda saadab küsimus: kas meie sõltuvus välismaistest tehnoloogiatest ei suurene veelgi? Paneelid, inverterid ja akud vajavad materjale ning tootmisvõimsusi, mida Euroopas napib. Samas pakub taastuvenergia mitmeid strateegilisi eeliseid.