Tallinna Lauluväljaku juht Riho Rõõmus
kommenteeris tuumajaama ehitamise plaane, et iga uue tehnoloogiaga kasvab risk,
kuid teaduse areng maandab riske.
"Arvan, et see on mõistlik," vastas Rõõmus aripaev.ee päevaküsimusele „Kas Eestisse tuleks tuumajaam ehitada?”.
"Teadus areneb ning 30 aasta pärast on tuumajaamad relikt," ütles ta. "Iga uue tehnoloogiaga kasvab risk, kuid teaduse areng maandab riske. Ka laps ei õpi kõndima kui kukkuda ei lase," rääkis Rõõmus.
"Tuumajaama ehitamine oleks efektiivne lahendus, kuna annab Eestile energeetilise ja poliitilise sõltumatuse," sõnas ta.
Artikkel jätkub pärast reklaami
"Ka mina julgeks tuumajaama kõrval elada. Kui teadus ei mõtle efektiivsemat lahendust välja, siis olen pigem selle poolt," märkis Rõõmus.
Seotud lood
TTÜ elektroenergeetika tudeng Heiti
Kender ütles, et kindlasti tuleb tuumajaam Eestisse ehitada, kuna see tagaks
energeetilise sõltumatuse ning võimaldaks kiiresti lõpetada põlevkivist
elektri tootmise.
Tööturuameti peadirektori kt Tiina Ormisson
ütles, et Eestile on oluline säilitada energeetiline sõltumatus ning
seetõttu võiks kaaluda tuumajaama ehitamist.
IT-visionäär Linnar Viik ütles
aripaev.ee-le, et kui ehitada tuumajaam praeguse arusaama ja kontseptsiooni
järgi, siis läheme ajas 50 aastat tagasi.
„Maailm liigub elektritarbimise suunas kiiremini kui kunagi varem – küsimus pole enam selles, kas, vaid selles, kuidas me seda teeme,“ ütles ABB Eesti sagedusmuundurite tehase inseneriosakonna juht Jaanus Karu Äripäeva raadio saates „Jätkusuutlik ja roheline“. Tema hinnangul kasvab elektritarbimine aastatel 2024–2034 enam kui kümme korda kiiremini kui teised energiaallikad. Aastaks 2050 on energiatarve hinnanguliselt 85% suurem kui praegu. See kasv tuleneb suuresti sellest, et elektrit kasutatakse järjest enam fossiilkütuste asemel – nii küttes kui ka transpordis,“ tõdes ta.