Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Rõõmus: 30 aasta pärast on tuumajaamad relikt
Tallinna Lauluväljaku juht Riho Rõõmus
kommenteeris tuumajaama ehitamise plaane, et iga uue tehnoloogiaga kasvab risk,
kuid teaduse areng maandab riske.
"Arvan, et see on mõistlik," vastas Rõõmus aripaev.ee päevaküsimusele „Kas Eestisse tuleks tuumajaam ehitada?”.
"Teadus areneb ning 30 aasta pärast on tuumajaamad relikt," ütles ta. "Iga uue tehnoloogiaga kasvab risk, kuid teaduse areng maandab riske. Ka laps ei õpi kõndima kui kukkuda ei lase," rääkis Rõõmus.
"Tuumajaama ehitamine oleks efektiivne lahendus, kuna annab Eestile energeetilise ja poliitilise sõltumatuse," sõnas ta.
Artikkel jätkub pärast reklaami
"Ka mina julgeks tuumajaama kõrval elada. Kui teadus ei mõtle efektiivsemat lahendust välja, siis olen pigem selle poolt," märkis Rõõmus.
TTÜ elektroenergeetika tudeng Heiti
Kender ütles, et kindlasti tuleb tuumajaam Eestisse ehitada, kuna see tagaks
energeetilise sõltumatuse ning võimaldaks kiiresti lõpetada põlevkivist
elektri tootmise.
Tööturuameti peadirektori kt Tiina Ormisson
ütles, et Eestile on oluline säilitada energeetiline sõltumatus ning
seetõttu võiks kaaluda tuumajaama ehitamist.
Tootmise efektiivsust otsides vaadatakse suuri seadmeid, energiakulu ja tööjõudu. Samal ajal võivad sajad väikesed korduvad tegevused neelata iga päev töötunde. Tööstuslik markeerimine on üks selline protsess, ent siin ei piisa ainult kiirusest. See, mis saab detailile sekunditega, peab mõnikord püsima seal aastakümneid.