Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kender: tuumajaam ei ole eesmärk vaid vahend eesmärgini jõudmiseks
TTÜ elektroenergeetika tudeng Heiti
Kender ütles, et kindlasti tuleb tuumajaam Eestisse ehitada, kuna see tagaks
energeetilise sõltumatuse ning võimaldaks kiiresti lõpetada põlevkivist
elektri tootmise.
"Tuumajaam ei ole eesmärk omaette vaid vahend eesmärgini jõudmiseks. Eestisse tuleb kindlasti tuumajaam ehitada ning arvestusega, et tema võimsus kataks ära järgmise 20 aasta baasvõimsuse. See tagaks energeetilise sõltumatuse, võimaldaks kiiresti lõpetada põlevkivist elektri tootmise (CO2 kvoodid!) ning sunniks juurutama alternatiive pooltipu- ja tipuvõimsuse katmiseks," vastas Kender tänasele aripaev.ee päevaküsimusele „Kas Eestisse tuleks tuumajaam ehitada?”.
"Eesti eesmärk - ja ainuke võimalus rahvusvahelisel energiaturul kaasa rääkida - on investeerida maksimaalselt vahendeid teadusesse, uuringutesse ja ärilistesse rakendustesse energiasalvestuses ning siis neid maailmale pakkuda," ütles ta.
"Tuleviku energiaturu põhiküsimus on juhusliku iseloomuga (tuule ja päikese hulka on raske ennustada) rohelise energia salvestamine, et kasutada seda hiljem vastavalt vajadusele. Vastates president Lennart Meri küsimusele: Eesti Nokia on energiasalvestid," lisas Kender.
Seotud lood
Tööturuameti peadirektori kt Tiina Ormisson
ütles, et Eestile on oluline säilitada energeetiline sõltumatus ning
seetõttu võiks kaaluda tuumajaama ehitamist.
Tallinna Lauluväljaku juht Riho Rõõmus
kommenteeris tuumajaama ehitamise plaane, et iga uue tehnoloogiaga kasvab risk,
kuid teaduse areng maandab riske.
IT-visionäär Linnar Viik ütles
aripaev.ee-le, et kui ehitada tuumajaam praeguse arusaama ja kontseptsiooni
järgi, siis läheme ajas 50 aastat tagasi.
HUUM alustas garaažiettevõttena, mis asus „kusagil Tartus“ ja valmistas keriseid. Kuid ettevõtte ambitsioon oli edasi kasvada nii garaažist kui ka Tartust. Selleks tuli valida omale ka ERP süsteem, mis ei jääks arengu tarbeks kitsaks, kuid ei tekitaks oma halduse või kulukuse poolt liigset koormust. Valikus olid mitmed tootmisele optimeeritud ERP süsteemid ja Odoo.
Enimloetud
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Lisatud ABB Eesti juhi kommentaar. ABB robootika divisjonis üleilmselt 7000 inimest
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele