Majandusminister Juhan Parts kommenteeris
Äripäevale Poola ja Leedu vahel puhkenud tüli, seoses uue tuumajaama ehitusega.
Partsi kommentaar on järgmine:
„On selge, et strateegiliselt olulistes projektides ei ole lihtne kokku leppida, eriti kui mõni osapool oma positsioone pidevalt muudab. Loodan siiski, et Leedu ja Poola erimeelsused on ületatavad. Uute võrguühenduste rajamine on kasulik nii Poolale kui kõigile Balti riikidele, ühiseid huvisid seega on. Leedu uus tuumajaam on võimalik 2016. aastaks valmis ehitada küll, kuid seda üksnes eeldusel, et projektiga liigutakse praegusest kiiremini edasi.“
Teatavasti ähvardab Poolakate väljapressimine Balti tuumaprojekti kraavi ajada, sest kolmapäeval puhta formaalsusena plaanitud uue tuumajaama ehituse allkirjastamine Vilniuses toimuval energiakonverentsil lükkus määramatusesse.
Nimelt teatas eelmise nädala keskel Poola majandusminister Piotr Wozniak, et nemad tahavad vähemalt 1200 MWh ehk enam kui kolmandikku tuumajaama elektrist. Wozniak ähvardas, et kui nad seda ei saa, pidurduvad kõik energiaprojektid Leedu ja Poola vahel, sealhulgas kaabli rajamine kahe riigi vahele. Esimese reaktsioonina jätsid Poola majandusministri avalduse peale Leedu peaminister Gediminas Kirkilas ja president Valdas Adamkus ära juba planeeritud kohtumised Wozniakiga.
Seotud lood
Täna Leedus pressikonverentsil esinenud
Poola majandusminister Piotr Wozniak pressis Leedult välja tuumajaama projektis
kolmandiku suurust osalust.
Eesti Energia teatas, et kuna Poola
jätkuvalt Leedu tuumajaama kohta tingimusi esitab, siis venib ka kogu
projekt.
Põhjamaade kontekstis võivad kliimariskid tunduda jätkuvalt ehk kauged, kuid ometi ei jää neist puutumata ka siinsed ärid, mõjutades peale põllumajanduse näiteks kaubandust, kinnisvara, pangandust, kindlustust. Nõustamisagentuuri Sustinere keskkonnaeksperdi Imre Bányászi sõnul tuleb ettevõtluse seisukohast lisaks asukohale läbi kaaluda tarneahelaga seotud ohukohad.