Eesti Energia teatas, et kuna Poola
jätkuvalt Leedu tuumajaama kohta tingimusi esitab, siis venib ka kogu
projekt.
„Poola tingimuste seadmine Leedu tuumajaama osaluste jagamisel mõjutab kindlasti projekti kulgu ja ajakava,“ teatas Eesti Energia pressiesindaja vahendusel. „Selleks, et tuumajaama projekt näiteks aastaks 2015 ellu viia, peaks otsuseid langetama palju kiiremini. Eesti Energia üheks strateegiliseks eesmärgiks on energiaallikate mitmekesistamine ja üks võimalus on selleks tuumajaamade projektides osalemine ning oleme endiselt huvitatud Ignalina projektist.“
Eesti Energia teatel tehakse praegu ettevalmistusi tuumajaama projekti edasiseks arenguks ehk nelja riigi energiafirmad on ette valmistamas uue tuumajaama projektiarenduslepingut (Project Development Agreement), mis on aluseks kogu edasisele tegevusele.
Teatavasti ähvardab poolakate väljapressimine Balti tuumaprojekti kraavi ajada, sest kolmapäeval puhta formaalsusena plaanitud uue tuumajaama ehituse allkirjastamine Vilniuses toimuval energiakonverentsil lükkus määramatusesse.
Nimelt teatas eelmise nädala keskel Poola majandusminister Piotr Wozniak, et nemad tahavad vähemalt 1200 MWh ehk enam kui kolmandikku tuumajaama elektrist. Wozniak ähvardas, et kui nad seda ei saa pidurduvad kõik energiaprojektid Leedu ja Poola vahel, sealhulgas kaabli rajamine kahe riigi vahele. Esimese reaktsioonina jätsid Poola majandusministri avalduse peale Leedu peaminister Gediminas Kirkilas ja president Valdas Adamkus ära algselt planeeritud kohtumised Wozniakiga.
Seotud lood
Täna Leedus pressikonverentsil esinenud
Poola majandusminister Piotr Wozniak pressis Leedult välja tuumajaama projektis
kolmandiku suurust osalust.
Majandusminister Juhan Parts kommenteeris
Äripäevale Poola ja Leedu vahel puhkenud tüli, seoses uue tuumajaama ehitusega.
Partsi kommentaar on järgmine:
Aina enam ettevõtteid otsib lahendusi energiakulude kokkuhoiuks. Kui seni oli üks lahendus päikesepaneelidega ise energiat toota, siis nüüd on hakatud soetama juurde energiasalvesteid ehk akusid, et tarbimisest üle jäävat energiat müüa võrku just siis, kui see on kõige kasumlikum,“ tõdes Enefit ASi ärikliendi päikese- ja salvestuslahenduste teenuse juht Mikk Tootsi.