Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Venemaa ehitab naftajuhtme ümber Valgevene
Venemaa valitsus otsustas anda
naftaveoettevõttele Transneft loa ehitada naftajuhe Läänemere Primorski sadamani
selle asemel, et ehitada toru läbi Valgevene.
Venemaa valitsus andis eile korralduse teise Balti torujuhtme (BTS-2) ehituse jaoks. Vene tööstuse ja energeetika ministeeriumi esindajad rõhutavad, et BTS-2 ehitamine ei tähenda naftajuhtme Družba (e.k. Sõprus) töö lõpetamist. Analüütikud on aga teisel arvamusel, kirjutas Kommersant.
Praegune Valgevenet läbiv naftajuhe Družba varustab Saksamaad, Poolat, Slovakkiat ja Tšehhit.
Venemaa peaminister Mihhail Fradkov on heaks kiitnud tööstuse ja energeetika ministeeriumi ettepanekud BTS-2 ehitamise kohta.
Tulevane naftajuhe, mis kulgeks marsruudil Unetša-Primorsk, toodaks 20 miljonit tonni naftat aastas. Samas on Transnefti esindajad öelnud, et ei välistata naftajuhtme võimsuse kasvu 75 miljoni tonnini. Naftajuhtme ehitamine võtab aega kuni poolteist aastat ja läheb maksma 2-2,5 miljardit dollarit (23-29 miljardit krooni).
Idee ehitada naftajuhe ümber Valgevene kerkis üles 2007. aasta algul, kui Venemaa ja Valgevene vahel oli tekkinud konflikt gaasi pärast ning mille tõttu keeras Venemaa läbi Valgevene kulgeva Družba kinni, sest Valgevene hakkas nõudma suuremat transiiditasu.
Venemaa tööstuse ja energeetika ministeeriumi esindajad kinnitasid eile, et BTS-2 ehitamine ei tähenda, et naftajuhtme Družba naftaga varustamine katkeks. "BTS-2 ehitamine on osa Venemaa energiastrateegiast, mille eesmärk on Baltimaade naftatoru võimsuse suurendamine. Praegu on Družba maht 74 miljonit tonni naftat aastas," teatas ministeerium.
Analüütikud siiski kahtlevad, kas Venemaa jätkab praeguse naftatoru varustamist, kui valmib BTS-2. Ainuüksi majanduslikust seisukohast ei ole Venemaal mõistlik käigus hoida kaht üksteist dubleerivat naftatoru.
Seotud lood
Vene toornafta tarned Poolasse ja
Saksamaale on pärast Venemaa ja Valgevene vahelist vaidlust
häiritud.
Valgevene kehtestas endale kuuluva
torujuhtmestiku kaudu transporditavale Venemaa naftale tollimaksu, mille suurus
on 45 dollarit tonni kohta.
Eesti ettevõte jõuab väliskliendiga sisuliselt kokkuleppele: toode sobib, hind sobib ja kvaliteet sobib. Siis aga kaob klient äkki ära. Mõni nädal hiljem selgub, et tehing on läinud konkurendile, kes pakkus toote koos rahastusega. Just rahastuse puudumine on põhjus, miks osa eksporditehinguid jääbki lõpuks sündimata, kinnitab KredEx Krediidikindlustus ASi juhatuse liige Katrin Savi.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
4 võimalust majanduse kasvatamiseks
4
5
6
Esimene välispartneriga äriühing sõjajärgses Eestis, asutatud juba 1987
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele