Soome keskkonnaametnike arvates võiks
rajatav Vene-Saksa gaasitrass Soome lahe põhjas minna kavandatust lõuna poolt,
Eesti majandusvööndist.
Soomlased leiavad, et juhtme jaoks tehtud keskkonnamõjude hindamine ei näita selgelt, miks on valitud marsruut keskkonnale kõige ohutum, kirjutas postimees.ee.
Soome keskkonnaametnike sõnul on Soome majandusvööndis mere põhi ebatasane ja ehitamine sinna seetõttu raskendatud. Pakutud marsruudist 5-15 kilomeetrit lõuna poole, Eesti majandusvööndis, on seevastu põhi kümme meetrit sügavamal ja tasasem. Sinna trassi ehitamine oleks nende sõnul vähema keskkonnamõjuga.
Venemaa ja Saksamaa ühine kavatsetav gaasijuhe Nord Stream kulgeb 390 kilomeetrit Soome majandusvööndis.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Vene-Saksa gaasijuhe, mida on Saksa
ekskantsleri Gerhard Schröderi patronaaži all asunud rajama Šveitsis
registreeritud firma Nord Stream AG, ei jäta ükskõikseks ühtki kaldariiki, kõige
ägedamalt arvustavad seda Poola ja Rootsi, kirjutas Äripäev.
Eesti juhtivate mereteadlaste hinnangul
ohustab 1200 kilomeetrit Vene-Saksa gaasijuhet Läänemere põhja mereelustikku
gaasilekete ja süvendustöödest üles paiskuvate setetega.
Euroopa Komisjoni energiavoliniku Andris
Piebalgsi sõnul võib 5 miljardi eurose (78 miljardi kroonise) Vene-Saksa
gaasijuhtme ehitus keskkonnaga seotud kaalutluste tõttu venida.
Peaminister Andrus Ansip tõrjus Soome
ettepanekud, mille kohaselt peaks Vene-Saksa gaasijuhe kulgema Eesti
majandusvetes.
Steelhouse Group Estonia OÜ ja
1UP Technology OÜ viisid koostöös Estoveri piimatööstusega ellu uue riivjuustu ja juustukuubiku transpordiliini projekti. Eesmärk oli luua uuenduslik, retseptipõhiselt konfigureeritav ja automatiseeritud tootmisliin, kus toimuks automaatne maitseainete ja muude lisandite doseerimine, samuti ka liinide automaatne pesemine. Lahendus pidi olema lihtsalt hallatav ja suuteline vajadusel korrigeerima inimlike vigade tõttu tekkinud sisendvigu – tänu nutikale juhtloogikale ja paindlikule automatiseerimissüsteemile.