Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Vene-Saksa gaasijuhe ohustab Läänemerd
Eesti juhtivate mereteadlaste hinnangul
ohustab 1200 kilomeetrit Vene-Saksa gaasijuhet Läänemere põhja mereelustikku
gaasilekete ja süvendustöödest üles paiskuvate setetega.
TTÜ meresüsteemide instituudi direktor Jüri Elken peab juhtmega seoses kõige kriitilisemaks keskkonnaohuks võimalikke gaasilekkeid, kirjutas Eesti Päevaleht Online. "Põhiliselt metaanist koosnev maagaas võib kuni 20 protsendi ulatuses sisaldada ka väävelvesinikku, mis on vees kergesti lahustuv ja väga mürgine," rääkis Elken.
TÜ mereinstituudi merebioloogia osakonna juhi Georg Martini hinnangul võib merekeskkond kannatada saada ennekõike gaasitoru merepõhja paigutamisel, sest ehituse käigus paiskuksid osa peentest setetest vees üles ja need kanduksid laiali.
Eesti majandusvetest vaid poole kilomeetri kaugusele paigutatava toru ehitamise ja toimimise mõjude kohta tahab Eesti riik alustada keskkonnamõjude uurimist ning välja töötada tegevuskava võimaliku gaasijuhtmega seotud õnnetuse korral.
Seotud lood
Kuigi Rootsi kaalub võimalust keelata
Vene-Saksa gaasijuhtme rajamine riigi majanduspiirkonda, ei pruugi see plaan
õnneks minna, kuna gaasijuhet plaanib ehitama hakata Šveitsi ettevõte.
Euroopa Komisjoni energiavoliniku Andris
Piebalgsi sõnul võib 5 miljardi eurose (78 miljardi kroonise) Vene-Saksa
gaasijuhtme ehitus keskkonnaga seotud kaalutluste tõttu venida.
Soome keskkonnaametnike arvates võiks
rajatav Vene-Saksa gaasitrass Soome lahe põhjas minna kavandatust lõuna poolt,
Eesti majandusvööndist.
Rootsi välisminister Carl Bildt ei näe
Läänemere alla rajatavas Saksa-Vene gaasijuhtmes piirkonnale
julgeolekuriski.
Eesti energiasüsteem seisab teelahkmel, kus ühelt poolt on surve vähendada kasvuhoonegaaside emissioone ning teisalt tagada varustuskindlus ja konkurentsivõime rahvusvahelisel turul. Taastuvenergia areng on vältimatu samm, kuid seda saadab küsimus: kas meie sõltuvus välismaistest tehnoloogiatest ei suurene veelgi? Paneelid, inverterid ja akud vajavad materjale ning tootmisvõimsusi, mida Euroopas napib. Samas pakub taastuvenergia mitmeid strateegilisi eeliseid.
Enimloetud
1
2
Masina- ja metallitööstuse käive kasvas 10%. Eesti ekspordi surmatalv on läbi.
3
Analüütik: väärindamise maht peab kasvama teravilja ja piima osas
4
5
Viimased uudised
Kiire muutuse käivitajaks oli võit Rootsi riigihankel
Üritused
Hetkel kuum
Ardo Asperki viimane pikem intervjuu Stoneridge´i juhina
Analüütik: väärindamise maht peab kasvama teravilja ja piima osas
Veiko Vaher: “Miinimumpalka tuleks oluliselt kiiremini tõsta”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele