Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Rootsi vastuseisu Vene-Saksa gaasijuhtmele võib takistada Šveits
Kuigi Rootsi kaalub võimalust keelata
Vene-Saksa gaasijuhtme rajamine riigi majanduspiirkonda, ei pruugi see plaan
õnneks minna, kuna gaasijuhet plaanib ehitama hakata Šveitsi ettevõte.
Stockholmi ülikooli rahvusvahelise õiguse professor Said Mahmoudi kirjutas tänases Rootsi päevalehes Svenska Dagbladet, et Rootsil läheb Vene-Saksa gaasijuhtme ehituse takistamine keeruliseks.
Gaasijuhe, mis on osalt plaanis ehitada Rootsi Läänemeres asuvasse majanduspiirkonda, on Rootsis tõsist muret tekitanud. Praegu toimuvad arutelud selle üle, kas juhtme ehitamine kujutab riigile julgeoleku- või keskkonnaohtu. Osa debatil osalejaist tahab projekti täielikult peatada, teised aga leiavad, et Rootsil ei ole selleks õigust. Põhjuseks tuuakse ÜRO mereõiguse konventsioon, mille kohaselt on ühel riigil võimalik teise majanduspiirkonda rajada veealuseid toruühendusi.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Ühelt poolt on antud gaasijuhtme puhul tegemist Venemaa ja Saksamaa projektiga, teisalt on sellesse segatud ka Rootsi. Gaasijuhtme peaks ehitama Rootsis tegutsev ettevõte Nord Stream AG, millest 51% kuulub Vene gaasihiiule Gazrpom, ülejäänu võrdsete osadena Saksa firmadele BASF ja E.ON.
Tegelikult aga on ettevõte registreeritud Šveitsis. See mängib olulist juriidilist rolli. Rootsil ei pruugi üldse olla voli projekti takistada, kuna täpselt ei ole veel teada, kas riigil on õigus tagasi lükata välismaise ettevõtte taotlus gaasijuhet ehitada.
Vene-Saksa gaasijuhtme idee sai alguse 2004. aasta alguses. Esialgse plaani kohaselt pidi juhe kulgema Peterburist Saksamaale ja Suurbritanniasse. Tänaseks on projekt jõudnud niikaugele, et Venemaa teeb juhtme rajamiseks merepõhja uurimise eeltöid.
Eesti juhtivate mereteadlaste hinnangul
ohustab 1200 kilomeetrit Vene-Saksa gaasijuhet Läänemere põhja mereelustikku
gaasilekete ja süvendustöödest üles paiskuvate setetega.
Euroopa Komisjoni energiavoliniku Andris
Piebalgsi sõnul võib 5 miljardi eurose (78 miljardi kroonise) Vene-Saksa
gaasijuhtme ehitus keskkonnaga seotud kaalutluste tõttu venida.
Rootsi kaitsejõudude andmeil on Vene laevad
alustanud Läänemere põhja uurimist, et teha ettevalmistustöid plaanis oleva
Läänemere gaasijuhtme ehitamiseks.
Toidutööstuses käib seadmete pesu pidevalt ja igapäevaselt. Laagri jaoks tähendab see päevast päeva kokkupuudet vee, niiskuse, puhastuskemikaalide ja temperatuurimuutustega. Kui määre hakkab välja uhtuma või niiskus pääseb tihendist läbi, võib kahjustus areneda aegamööda ja märkamatult. Probleem annab endast sageli märku alles siis, kui laager enam oma tööd ei tee ja tootmisliin tuleb seisma panna.