Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Gazpromi Vene-Saksa gaasijuhtme ehitus võib venida
Euroopa Komisjoni energiavoliniku Andris
Piebalgsi sõnul võib 5 miljardi eurose (78 miljardi kroonise) Vene-Saksa
gaasijuhtme ehitus keskkonnaga seotud kaalutluste tõttu venida.
"Plaan 55 miljardi kuupmeetrise aastase läbilaskega gaasijuhe 2010. aastal valmis saada on optimistlik," vahendas Piebalgsi sõnu uudisteagentuur Bloomberg.
Peamiseks probleemiks on kerkinud Rootsi valitsus, kes võib sundida Venemaad ja Saksamaad oma plaane muutma. Rootsi võib nõuda gaasijuhtme marsruudi muutmist, kuna praeguste kavade kohaselt läbiks juhe riigi majanduspiirkonda.
Ka Balti riikidel on palutud hinnata projekti keskkonnamõjusid. Rootsi on näiteks mures, et loodav juhe võib segada kalapüügitegevust ja tekitada segadust merepõhjas, milles on hulk kahest maailmasõjast sinna jäänud miine.
"Keskkonnamõjude raport saab valmis 2007. aasta sügiseks," ütles projekti pressiesindaja Irina Vassiljeva, avaldades lootust, et juhe saadakse siiski 2010. aastaks valmis.
2006. aasta andmeid arvestades saaks 1195 kilomeetri pikkuse gaasitoru kaudu Venemaalt tarnida 62% kogu Saksamaa gaasivajadusest. Veerand kogu Euroopa tarbitavast gaasist tuleb Venemaalt.
Seotud lood
Soome maagaasifirma Gasum ja Balti riikide
gaasiettevõtted kavatsevad koos rajada Soome lahe alla gaasijuhtme, mis võib
maksma minna umbes 100 miljonit eurot ehk 1,6 miljardit krooni.
Kuigi Rootsi kaalub võimalust keelata
Vene-Saksa gaasijuhtme rajamine riigi majanduspiirkonda, ei pruugi see plaan
õnneks minna, kuna gaasijuhet plaanib ehitama hakata Šveitsi ettevõte.
Eesti juhtivate mereteadlaste hinnangul
ohustab 1200 kilomeetrit Vene-Saksa gaasijuhet Läänemere põhja mereelustikku
gaasilekete ja süvendustöödest üles paiskuvate setetega.
Soome keskkonnaametnike arvates võiks
rajatav Vene-Saksa gaasitrass Soome lahe põhjas minna kavandatust lõuna poolt,
Eesti majandusvööndist.
„Maailm liigub elektritarbimise suunas kiiremini kui kunagi varem – küsimus pole enam selles, kas, vaid selles, kuidas me seda teeme,“ ütles ABB Eesti sagedusmuundurite tehase inseneriosakonna juht Jaanus Karu Äripäeva raadio saates „Jätkusuutlik ja roheline“. Tema hinnangul kasvab elektritarbimine aastatel 2024–2034 enam kui kümme korda kiiremini kui teised energiaallikad. Aastaks 2050 on energiatarve hinnanguliselt 85% suurem kui praegu. See kasv tuleneb suuresti sellest, et elektrit kasutatakse järjest enam fossiilkütuste asemel – nii küttes kui ka transpordis,“ tõdes ta.
Enimloetud
1
2
Masina- ja metallitööstuse käive kasvas 10%. Eesti ekspordi surmatalv on läbi.
3
Analüütik: väärindamise maht peab kasvama teravilja ja piima osas
4
5
Viimased uudised
Kiire muutuse käivitajaks oli võit Rootsi riigihankel
Üritused
Hetkel kuum
Ardo Asperki viimane pikem intervjuu Stoneridge´i juhina
Analüütik: väärindamise maht peab kasvama teravilja ja piima osas
Veiko Vaher: “Miinimumpalka tuleks oluliselt kiiremini tõsta”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele