Soome maagaasifirma Gasum ja Balti riikide
gaasiettevõtted kavatsevad koos rajada Soome lahe alla gaasijuhtme, mis võib
maksma minna umbes 100 miljonit eurot ehk 1,6 miljardit krooni.
Praeguseks on valminud gaasifirmade koostöös tehtud uuringud gaasijuhtme tehniliste tingimuste kohta. Nende põhjal ei ole Inkoost Paldiskisse kulgeva gaasijuhtme ehitamiseks tehnilisi takistusi ja töö saaks tehtud "normaalsete kuludega" ehk umbes 100-120 miljoni euroga (1,6-1,9 miljardi krooniga), kirjutas Soome majandusleht Helsingin Sanomat.
Tehnilise uuringu materjal koguti eelmise aasta suvel ja materjali hinnati talvel. Juhtme plaanitavalt teelt ei leitud üllatusi, näiteks laevavrakke, uputatud relvi või miine. Järgmisena asutakse uurima keskkonnamõjusid.
Juhtme pikkuseks kujuneb plaanide kohaselt umbes sada kilomeetrit. Betooniga kaetud juhtme läbimõõt oleks pool meetrit.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Uuringud aga ei tähenda veel, et juhe kindlasti ka merepõhja ehitatakse. Plaani teostamiseks on vaja nõusolekut kõigilt osapooltelt: Gasumilt ning Eesti ja Läti gaasifirmadelt.
Kaval ei ole mingit seost Vene-Saksa plaanitava gaasijuhtmega North Stream.
Baltimaade huvi gaasijuhtme ehitamise vastu on selles, et riigid soovivad vähendada oma sõltuvust vaid ühest energiaettevõttest. Kui juhe teoks saab, võib edaspidi riikidesse gaasi tankerlaevadega sisse tuua ka näiteks Lähis-Idast ja Alžeeriast.
Seotud lood
Vene-Saksa gaasijuhet arendava ettevõtte Nord
Stream palvel toimus täna kohtumine Nord Streami ning Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi esindajate vahel, kus ettevõte tutvustas lühidalt
gaasijuhtme projekti, teatas majndus- ja kommunikatsioonimisteerium.
Euroopa Komisjoni energiavoliniku Andris
Piebalgsi sõnul võib 5 miljardi eurose (78 miljardi kroonise) Vene-Saksa
gaasijuhtme ehitus keskkonnaga seotud kaalutluste tõttu venida.
Tänapäeva globaalses majanduses on juurdepääs taskukohasele ja usaldusväärsele elektrile muutumas otsustavaks konkurentsiteguriks. Eesti on Euroopa kontekstis heas positsioonis, kuid Schneider Electricu Põhjamaade ja Balti riikide piirkonna juhi Petr Hermanni sõnul sõltub edasine areng elektrifitseerimise kiirendamisest, võrguinfrastruktuuri tugevdamisest ja energiatõhususe parandamisest. Kuigi olulised sammud on juba astutud, „pole kõik veel tehtud,“ rõhutab ta, viidates vajadusele kiiremate investeeringute ja süsteemi ümberkujundamise järele.