Autor: Äripäeva eriprojektide ja sisuturunduse üksus: [email protected] • 17. august 2022

Leedlambi ostuhind on enamasti kallim kui vana tüüpi lambil, aga hinnaerinevus teenib ennast kiiresti tagasi tänu madalamale elektritarbimisele ja üle 10 korra pikemale elueale, ütleb LEDVANCE OY Eesti juht Leino Sigijane.

Kuna elektrienergia oli meil aastaid üsna odav, ei rutanud inimesed seda investeeringut tegema, kuna leedlambid on vana tüüpi lampidest kallimad. Nii leppisid 1997. aasta kliimakonverentsil riigid kokku heitkoguste vähendamises ehk sõlmiti nn Kyoto protokoll. Euroopa Liidu tasandil lepiti kokku eesmärk aastaks 2030 vähendada valgustite kasutamisel tekkivate kasvuhoonegaaside heitkoguseid 55% ja keelustati hõõglampide müümine. “Riik ei saa inimestele öelda, et ärge kasutage valgust, seega tarbimist teistmoodi vähendada ei saanud,” räägib Sigijane, et hõõglampide keelamise juurpõhjuseks oli soov vähendada keskkonnamõjusid. "Sest me tahame anda maailma ju edasi ka oma lastele ja lastelastele, aga kui jätkame ressursside tarbimist varasemal moel, avastame ühel hetkel, et oleme katastroofi ukse lävel, tõenäoliselt juba olemegi. Seetõttu riigid rakendasid piiranguid vanadele lahendustele, et hakataks kasutama energiatõhusamaid lahendusi.”

Leedide võrdlus toimub tänaseni hõõglambiga

Maailma kõige levinum kodumajapidamistes kasutatud lambitüüp on 60 W klassikalise kujuga hõõglamp ja kuigi ELis neid juba rohkem kui kümme aastat enam turustada ei tohi, esitatakse tänaseni leedlampe võrdluses just hõõglampidega. “See on meil siiamaani ekvivalendiks, millega me leedlampe võrdleme, sest millegipärast inimesed ikka veel teavad selle hõõglambi valgustugevust,” põhjendab Sigijane.

See, et leedlampidel on pakendil välja toodud võimsuse võrdlus 60vatise, 40vatise või 100vatise hõõglambiga, teeb ostja jaoks valiku lihtsaks. Kuid tegelikult pole tarbimisvõimsus parim info, mille järgi lampi valida. “See on inimlik ja me kõik vaatame seda valikul, ka mina. Aga tegelikult oleks parem võrrelda valgusallika valgusvoogu luumenites: kui 60vatisel hõõglambil on valgusvoog 710 luumenit, siis samaväärsel leedanaloogil on see ca 800–810 luumenit,” selgitab Sigijane.

Tema sõnul on leedid alati natuke üle dimensioneeritud, kuna nende valgusvoog ajas langeb. “See langeb lõpuks alla 70 protsendi ja selleks ajaks vastab leedlamp siis enam-vähem hõõglambi valgusvoole ning selle aja peale on planeeritud ka tema kasutusiga. Ehk siis kui see peab töötama 10 000 tundi, siis 10 000 tunniga saavutab leed sama taseme, mis on hõõglambil ja üsna tõenäoliselt läheb peale seda varsti tema toiteplokk ka läbi,” kirjeldab Sigijane.

Poes lambipirni valides tasub karbilt vaadata ka seda, mis on selle jaoks ette antav lülituste arv. “Näiteks kui kodus on liikumisandur, pole tõenäoliselt kõige odavamat leedlampi mõtet sinna valida – kui lülituste arv jääb 10 000 juurde, saab igapäevase liikumise põhjal arvutada, kas see kannatab liikumisanduri välja või mitte,” lisab Sigijane.

Valikul seab piiranguid ka keskkonna temperatuur

Leedlambid ei sobi enamasti kasutamiseks väga kõrgetel temperatuuridel ehk siis näiteks sauna valgustitesse, mis on saunas lae all, on müügil eraldi lambid, nn saunalambid, ent ka nende jaoks on lubatud maksimumtemperatuur ca 50 kraadi.

Ka külmas on leedlampidel raske hakkama saada, tavalambid taluvad kuni miinus 20 kraadi, õuevalgustisse aga tuleks valida spetsiaalne lamp, mis on mõeldud kasutamiseks kuni miinus 40 kraadiga.

Lisaks tasub valikul veenduda, kas leedlamp ikka mahub füüsiliselt valgusti korpusesse. “Mõningatel juhtudel on valgustite korpused disainitud väga kompaktseteks ja siis leedlambid ei pruugi oma gabariitide tõttu igasse korpusesse mahtuda,” hoiatab Sigijane.

Jälgida võiks ka valgustemperatuure. “Hõõglamp on 2700 kelvinit, me kõik teame ja armastame seda sooja valgust. Ka enamik kaubanduskettides pakutavaid leedlampe on tegelikult 2700 kelvinit. Samas me teame ja see on ka teaduslikult tõestatud, et soojem valgustemperatuur rahustab inimest, samas kui külmem inimest aktiveerib, nii et teatud oludes võib olla mõttekas kasutada hoopis külmemat valgustemperatuuri," lisab Sigijane.

Silmas tasub tema sõnul pidada ka seda, kas kodus on dimmer või mitte. “Dimmerlüliti seinal välistab lambid, mis ei ole timmitavad, samas kui timmitavaid lampe võib kasutada igal pool, kuigi nad on teistest veidi kallimad.”

Sigijane hinnangul võiks kodus olla valguse reguleerimise võimalus. “Valguse hajutamine ja erinevad valgussituatsioonid, mida saame kodus valgustusega teha, parandavad meie heaolu ja keskkonda väga palju. Kõik kodused väga erinevad tegevused toimuvad enamasti üsna piiratud ruumis, nii et kui me hakkame näiteks süüa tegema või koristama, on hea, kui valgus on külmema temperatuuriga. Mitte häirivalt sinakas, aga natukene külmem, mis ergutab. Samas kui tahame lõõgastuda, siis on parem soojem valgustemperatuur. Kaasaegsetes valgustites on kõik need funktsioonid olemas.”

Lampidele saab anda häälkorraldusi

Rääkides tänapäeva lahendustest ja valgustehnika viimasest sõnast, on selleks Sigijane sõnul hääljuhtimine. “Me saame anda lampidele häälkorraldusi. Näiteks, “köögilamp, tööta sooja valgusega” või “esikulamp, kustu ära”. Nimetades mingi valgussituatsiooni, näiteks “söögi tegemine” lülituvad valgustid grupeeritult kogu hoones vastavalt valgussituatsioonile ise tööle," kirjeldab ta tänapäevaseid võimalusi.

Veelgi enam, lisaks valgustusele on võimalik integreerida süsteemi ka näiteks meediakeskused. "Tuled koju, annad korralduse “ma olen kodus” ja teatud lambid lähevad põlema, muusika, valitud raadiokanal või televiisor hakkab mängima,“ räägib Sigijane.

Paraku ei tööta hääljuhtimine tema sõnul küll veel eesti keeles, aga saab hakkama kõigi suuremate keeltega, näiteks inglise, saksa või ka vene keeles. „Täna ehituspoed juba pakuvad kõiki neid lahendusi, oleme jõudnud tehniliselt väga huvitavasse aega, kus suhteliselt väikese lisaraha eest on eratarbijatel kodus võimalik saada väga kaasaegne inimkeskne valguslahendus. Küsimus on ainult selles, kuidas tarbija täna selle vastu võtab, kas ta oskab seda kasutada ja kas ta hindab seda.”

Hääljuhtimine on väga mugav, ent see viib kaudselt ka energiatõhususeni. Ehk kuigi nn nutilambid on tavalistest kallimad, pole nende energiavajadus tavalistest palju suurem ja lisaks on võimalik nutikus rakendada energiatõhususe vankri ette: hämardamine, automaatne sisse ja välja lülitamine jms tagab energiakokkuhoiu.

Uus energiamärgistus muutis alates 2021. aasta sügisest valgusallikate klassifikatsiooni. Vastavalt uuele märgistusele peab ELi uus energiatõhususklassi näitav märgis olema selgelt nähtav iga toote pakendil.

Uuel märgisel on selgelt tähistatud:

• kauba pakkuja nimi ja toote mudel;

• klassifikatsioon A kuni G;

• elektri tarbimine kilovatt-tundides 1000 tunni kohta;

• ruutkood, mille kaudu saab toote kohta lisateavet Euroopa energiamärgistuse tooteregistrist EPREL.

Kõik valgusallikad peavad olema kantud EPRELi (European Product Database for Energy Labeling) andmebaasi, mis sisaldab kogu nõutava teabe toote kohta ja mille alusel määratakse toote energiaklass. Toodet saab EPRELi andmebaasist kontrollida ruutkoodi kaudu.