Advokaadid uuest seadusest: juhatuse liikme elu läheb jälle raskemaks
Uus seadus kohustab: igal ühiskondlikult tähtsal firmal olgu juhatuse liige, kes saab aru küberturvalisusest ja vajadusel vastutab oma rahakotiga, kirjutavad advokaadibüroo Widen partner ja vandeadvokaat Henri Ratnik ning jurist Sten-Marten Pukka.
Kusjuures – iga seaduse alla minev ettevõte peab ise ennast riigile n-ö üles andma ja teavitama Riigi Infosüsteemi Ametit hiljemalt märtsi lõpuks, märgivad Henri Ratnik (vasakul) ja Sten-Marten Pukka.
Foto: Widen
Euroopa Liidust on tulnud järjekordne õigusakt – direktiiv NIS2, mis on Eesti õigusesse üle võetud uue küberturvalisuse seadusena, mis jõustus selle aasta 1. jaanuaril. Igati õigustatult tekib küsimus, kas tegu on järjekordse banaanikõveruse mõõtmise ja paberimajanduse kasvatamisega või hoopis hädavajaliku normistikuga, mis päästab ühiskonna lakkavatest andmeleketest ja küberpettustest?
Riigi Infosüsteemi Amet avalikustas oma viimases küberturvalisuse aastaraamatus ka masinatööstusettevõtte Hekoteki mullu augustis toimunud küberpettuse juhtumi.
Ehitusfirma NOBE rajas koostöös tellija Airport Cityga Tallinna lennujaama lõunaküljele ühe viimaste aastate tehniliselt keerukama tööstushoone Eestis – lennukihoolduskompleksi rahvusvahelisele lennundusettevõttele Magnetic MRO. Väljakutseks olid üle 40-meetrised kandepostideta silded, ulatuslik pinnasevahetus, ülim ehitustäpsus ning hoone vastavus eriti rangetele lennundusohutus- ja konstruktsiooninõuetele. Projektis lõi kaasa enam kui 80 koostööpartnerit.