Advokaadid uuest seadusest: juhatuse liikme elu läheb jälle raskemaks
Uus seadus kohustab: igal ühiskondlikult tähtsal firmal olgu juhatuse liige, kes saab aru küberturvalisusest ja vajadusel vastutab oma rahakotiga, kirjutavad advokaadibüroo Widen partner ja vandeadvokaat Henri Ratnik ning jurist Sten-Marten Pukka.
Kusjuures – iga seaduse alla minev ettevõte peab ise ennast riigile n-ö üles andma ja teavitama Riigi Infosüsteemi Ametit hiljemalt märtsi lõpuks, märgivad Henri Ratnik (vasakul) ja Sten-Marten Pukka.
Foto: Widen
Euroopa Liidust on tulnud järjekordne õigusakt – direktiiv NIS2, mis on Eesti õigusesse üle võetud uue küberturvalisuse seadusena, mis jõustus selle aasta 1. jaanuaril. Igati õigustatult tekib küsimus, kas tegu on järjekordse banaanikõveruse mõõtmise ja paberimajanduse kasvatamisega või hoopis hädavajaliku normistikuga, mis päästab ühiskonna lakkavatest andmeleketest ja küberpettustest?
Riigi Infosüsteemi Amet avalikustas oma viimases küberturvalisuse aastaraamatus ka masinatööstusettevõtte Hekoteki mullu augustis toimunud küberpettuse juhtumi.
Tootmisettevõtte jaoks ei ole aur eesmärk omaette. Oluline on, et tootmine toimiks plaanipäraselt, kulud püsiksid kontrolli all ja tehniline lahendus ei seoks ettevõtet liigselt ühe kütuse või tarnesuunaga. Viimaste aastate energiakriisid ja hinnatõusud on näidanud, kui kiiresti võib seni sobiv lahendus muutuda liiga kalliks, jäigaks või lihtsalt liiga riskantseks.