Möödunud aastal tuntavalt kahjumit vähendanud elektroonikatootja Aurightec Estonia plaanib tänavu kasumisse jõuda ja näeb turul nõudluse taastumist.
Hea lugeja! See siin on alles sisuka loo esimene lõik. Kui sa oleks tellija, saaksid seda
artiklit lugedes teada:
- kuidas aitasid koondamised ja ümberkorraldused Aurightec Estonial kahjumit järsult vähendada;
- mida tähendab Redrik Rahu kirjeldatud kontserni pooldumine Tallinna tehase tuleviku jaoks;
- millistesse seadmetesse ettevõte üle miljoni euro investeeris ja kuidas see tootmist muudab.

- Aurightec Estonia juhi Redrik Rahu sõnul on turul tunda nõudluse taastumist ja 2027 on eriti paljutõotav.
- Foto: Raul Mee
Aurightec Estonia AS müügitulu langes mullu 10,6 protsenti 36,5 miljonile eurole, kuid samas õnnestus ettevõttel kahjumit kordades vähendada. Kui 2024. aastal teeniti pisut enam kui 3,4 miljonit ärikahjumit, siis mullu oli ärikahjum juba alla 0,5 miljoni euro, selgub majandusaasta aruandest.
„Keskmiselt, oleks võinud paremini minna. Grupp jagunes ja tegime nimevahetuse, aga sellega kaasnes ka kulusid, mida oleks saanud ka väiksemas mahus teha,” ütleb Aurightec Estonia juht Redrik Rahu eelmise aasta tulemusi kommenteerides Tööstusuudistele.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Tööstusfirma suuremad probleemid tarneahelas ei teki enamasti ühest valest prognoosist, vaid sellest, et nõudlus, võimekus, ostuplaan, varud ja rahavoog ei ole ettevõtte sees üheks plaaniks seotud, rääkis elektroonikatööstuse Aurightec Estonia tarneahela- ja tootmisjuht Marko Kostap mais Pärnu tarneahelakonverentsil.
Elektroonikatööstuse Aurightec Estonia tegevjuhi Redrik Rahu sõnul on tehisaru jõudnud ettevõtte igapäevatöösse kiiresti ning seda kasutatakse juba nii töövoogude katsetamisel kui ka lepingute analüüsimisel. Suurimaks ohuks peab ta seejuures mitte tehnoloogiat ennast, vaid seda, et insenerid võivad hakata masinat liiga kergesti usaldama ja muutuda mõttelaisaks.
Saates "Tööstusuudised eetris" pakume kuulamiseks mai lõpus toimunud Pärnu Tarneahelakonverentsi lõpuvestlust, kus tippjuhid arutlevad, kuidas on tarneahela roll tööstusettevõtete jaoks muutunud. Oma mõtteid jagavad elektroonikatööstuse Aurightec Eesti tegevjuht Redrik Rahu, metallitööstuse Tammer tegevjuht Liis Kokk ning Foxway operatsioonide juht ja juhatuse liige Oliver Kotkas. Vestlust juhib Anti Orav.
Tarneahela roll on Eesti tööstusettevõtetes muutunud – kui varem käsitleti seda peamiselt logistilise toetusfunktsioonina, siis tänases ärikeskkonnas nähakse tarneahelas strateegilist väärtust, mis võib määrata ettevõtte kasvu, kasumlikkuse ja klientide lojaalsuse. Selline järeldus kõlas tööstusjuhtide vestlusringis Pärnu tarneahelakonverentsil, kus kogemusi jagasid Aurightec Eesti tegevjuht Redrik Rahu, metallitööstuse Tammer tegevjuht Liis Kokk ja Foxway operatsioonide juht Oliver Kotkas.
Kaasaegse tööstustootmise suurim väljakutse pole enam ainult kiirus või kvaliteet eraldi, vaid nende ühendamine paindlikkuse, ohutuse ja täieliku jälgitavusega. Viljandi Aken ja Uks rajas koostöös Elister OÜga uue täielikult automatiseeritud uste värviliini, kus kogu protsess alates laadimisest kuni pakendamiseni toimib ühe tervikliku süsteemina.