Tööstusjuhid: tarneahelast on saanud konkurentsivõime määrav komponent
Tööstusjuhid: tarneahelast on saanud konkurentsivõime määrav komponent
Saates "Tööstusuudised eetris" pakume kuulamiseks mai lõpus toimunud Pärnu Tarneahelakonverentsi lõpuvestlust, kus tippjuhid arutlevad, kuidas on tarneahela roll tööstusettevõtete jaoks muutunud. Oma mõtteid jagavad elektroonikatööstuse Aurightec Eesti tegevjuht Redrik Rahu, metallitööstuse Tammer tegevjuht Liis Kokk ning Foxway operatsioonide juht ja juhatuse liige Oliver Kotkas. Vestlust juhib Anti Orav.
Tippjuhid näevad, et tänases ärikeskkonnas on tarneahelal strateegiline väärtus, mis võib määrata ettevõtte kasvu, kasumlikkuse ja klientide lojaalsuse.
„Tarneahel ei ole päris müük, aga ilma selleta müüki ei toimugi,“ sõnastab Foxway operatsioonide juht Oliver Kotkas paneeldiskussiooni tuuma. Tema hinnangul pole vahet, kas ettevõte tegeleb elektroonika, taastoodete või logistikaga – kui sisendid on kallid, logistikapartnerid ebausaldusväärsed või süsteemid ebaefektiivsed, ei suudeta klientidele oma väärtuspakkumist edasi anda.
Müügi taustaga Redrik Rahu rõhutab samuti, et tarneahel ei ole enam lihtsalt toetav funktsioon. „Kui müük varem ootas tarneahelalt tuge, siis täna on tarneahel omaette väärtus, mis loob usaldust ja stabiilsust. Ebakindlates oludes, kus igapäevane planeerimine on raskendatud, ongi just tarneahela tugevus see, mis eristab edukad müüjad keskpärastest.“
Liis Kokk toob välja, et Tammeri-suguses projektipõhises ettevõttes ei saa tootmist ja tarneahelat vaadelda eraldi üksustena – need on lahutamatud. „Meie ei näe end pelgalt tootjana. Meie kliendile antav väärtus on lahendus, mille südames on tarneahela töö. Me ei müü uksi – me pakume avatäidete terviklahendusi,“ rõhutab Kokk.
Saadet toetab Radius Machining.
Seotud lood
„Maailm liigub elektritarbimise suunas kiiremini kui kunagi varem – küsimus pole enam selles, kas, vaid selles, kuidas me seda teeme,“ ütles ABB Eesti sagedusmuundurite tehase inseneriosakonna juht Jaanus Karu Äripäeva raadio saates „Jätkusuutlik ja roheline“. Tema hinnangul kasvab elektritarbimine aastatel 2024–2034 enam kui kümme korda kiiremini kui teised energiaallikad. Aastaks 2050 on energiatarve hinnanguliselt 85% suurem kui praegu. See kasv tuleneb suuresti sellest, et elektrit kasutatakse järjest enam fossiilkütuste asemel – nii küttes kui ka transpordis,“ tõdes ta.
Enimloetud
4
Ardo Asperki viimane pikem intervjuu Stoneridge´i juhina
5
Viimased uudised
Eestis võib ligi 800 vähijuhtu igal aastal olla seotud just töökeskkonnaga
Üritused
Hetkel kuum
Analüütik: väärindamise maht peab kasvama teravilja ja piima osas
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele