Saates "Tööstusuudised eetris" pakume kuulamiseks mai lõpus toimunud Pärnu Tarneahelakonverentsi lõpuvestlust, kus tippjuhid arutlevad, kuidas on tarneahela roll tööstusettevõtete jaoks muutunud. Oma mõtteid jagavad elektroonikatööstuse Aurightec Eesti tegevjuht Redrik Rahu, metallitööstuse Tammer tegevjuht Liis Kokk ning Foxway operatsioonide juht ja juhatuse liige Oliver Kotkas. Vestlust juhib Anti Orav.
Tippjuhid näevad, et tänases ärikeskkonnas on tarneahelal strateegiline väärtus, mis võib määrata ettevõtte kasvu, kasumlikkuse ja klientide lojaalsuse.
„Tarneahel ei ole päris müük, aga ilma selleta müüki ei toimugi,“ sõnastab
Foxway operatsioonide juht
Oliver Kotkas paneeldiskussiooni tuuma. Tema hinnangul pole vahet, kas ettevõte tegeleb elektroonika, taastoodete või logistikaga – kui sisendid on kallid, logistikapartnerid ebausaldusväärsed või süsteemid ebaefektiivsed, ei suudeta klientidele oma väärtuspakkumist edasi anda.
Müügi taustaga
Redrik Rahu rõhutab samuti, et tarneahel ei ole enam lihtsalt toetav funktsioon. „Kui müük varem ootas tarneahelalt tuge, siis täna on tarneahel omaette väärtus, mis loob usaldust ja stabiilsust. Ebakindlates oludes, kus igapäevane planeerimine on raskendatud, ongi just tarneahela tugevus see, mis eristab edukad müüjad keskpärastest.“
Artikkel jätkub pärast reklaami
Liis Kokk toob välja, et
Tammeri-suguses projektipõhises ettevõttes ei saa tootmist ja tarneahelat vaadelda eraldi üksustena – need on lahutamatud. „Meie ei näe end pelgalt tootjana. Meie kliendile antav väärtus on lahendus, mille südames on tarneahela töö. Me ei müü uksi – me pakume avatäidete terviklahendusi,“ rõhutab Kokk.
Saadet toetab Radius Machining.
Tööstusjuhid: tarneahelast on saanud konkurentsivõime määrav komponent
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Muuga tööstuspark, mis asub Eesti suurima kaubasadama territooriumil, hõlmab 76 hektarit. Sadamasisene asukoht on atraktiivne nii Eesti kui ka väliskapitalil põhinevatele tootmisettevõtetele ning annab võimaluse vähendada transpordikulusid. Enamik krunte on juba kaetud eelkokkulepete või kavandatavate investeeringutega, kuid kahele viimasele vabadest kinnistutest ootab Tallinna Sadam pakkumisi avaliku konkursi korras hiljemalt novembri lõpuks.