Kõrgkoolid: inseneride nappuse juured peituvad põhikoolis, mitte ülikooli auditoorimis
Eesti kõrgkoolide hinnangul ei alga inseneride järelkasvu probleem mitte ülikooli vastuvõtus, vaid märksa varem – põhikoolis ja gümnaasiumis, kus reaalainete õpet mõjutavad nii õpetajate nappus, ebaühtlane tase kui ka nõrk ettevalmistus.
Loe AI kokkuvõtet
Kahe suurema insenere ettevalmistava kõrgkooli - Eesti Maaülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli esindajate sõnul aitab Inseneriakadeemia mitmeid muresid küll leevendada, kuid ei kõrvalda süsteemseid kitsaskohti, mis piiravad inseneeriaõppe mahu ja kvaliteedi kasvu.
Seotud lood
“Oleme niigi selle haridusmaastiku ümberkorraldamisega hiljaks jäänud”
Riigikontrolli hinnangul ei pruugi 37 miljoni euro suurune Inseneriakadeemia aidata inseneride nappust püsivalt leevendada, kuna noorte reaalainete baas jääb juba põhikoolis nõrgaks. Audit heidab programmile ette ka seda, et riik käivitas lahenduse ilma piisavalt täpse teadmiseta, kui palju ja millise profiiliga insenere Eesti tegelikult vajab.
Eesti püüab leevendada inseneride puudust 37 miljoni euroga, kuid Riigikontrolli hinnangul ei piisa sellest, kui probleemiga tegeldakse alles kutse- ja kõrghariduses. Audit näitab, et inseneride järelkasvu pidurdavad kitsaskohad tekivad varem — põhikoolis, kus liiga paljud noored ei saa matemaatikas piisavalt tugevat baasi.
Eesti tööstuse suurimaks komistuskiviks pole mitte tellimuste puudus, vaid tühimik tööjõuturul. Eesti Masinatööstuse Liidu tegevjuht Andri Haran tõdeb, et ilma uue põlvkonna insenerideta kaotame rahvusvahelises konkurentsis kiiresti koha. Probleem on aga sügavam kui pelk peade arv – meie haridussüsteem ja ettevõtted sörgivad tehnoloogia arengul sabas.
Insneneriakadeemia kaudu inseneeriaõppe arendamisse suunatava 37 miljonit eurot tuleks ära jagada vastupidiselt nii, et lõviosa ei läheks kõrgharidusse, vaid hoopis huviharidusse, leiab Radius Machiningu asutaja ja tööandjate keskliidu hariduse töörühma juht Veljo Konnimois.
Ehitusfirma NOBE rajas koostöös tellija Airport Cityga Tallinna lennujaama lõunaküljele ühe viimaste aastate tehniliselt keerukama tööstushoone Eestis – lennukihoolduskompleksi rahvusvahelisele lennundusettevõttele Magnetic MRO. Väljakutseks olid üle 40-meetrised kandepostideta silded, ulatuslik pinnasevahetus, ülim ehitustäpsus ning hoone vastavus eriti rangetele lennundusohutus- ja konstruktsiooninõuetele. Projektis lõi kaasa enam kui 80 koostööpartnerit.
Enimloetud
1
2
4 soovitust ettevõtjale vaidluse vältimiseks selle üle, millal oleks tulnud riiki teavitada
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
“Oleme niigi selle haridusmaastiku ümberkorraldamisega hiljaks jäänud”
“Minu energia hakkas kaduma”
Inseneride keskmine palk läheneb 3000 eurole
“Väikestest startup’idest on kõht täis saanud”
4 soovitust ettevõtjale vaidluse vältimiseks selle üle, millal oleks tulnud riiki teavitada
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele