Eesti puidu väärtusahel lõpeb liiga vara ja kutseharidus üksi seda ei pikenda
Eestis räägitakse palju puidu kõrgemast väärindamisest. Tegelikkuses suunatakse aga üle poole meie puidu kogukäibest endiselt energiakasutusse: 2023. aastal 53% ehk ligi 8,8 miljonit tihumeetrit. Märkimisväärne osa väärtuslikust toormest lõpetab oma teekonna põletuskatlas, enne kui sellest jõuab saada materjali, keemiatoodet või kõrgema lisandväärtusega kaupa, kirjutab Tallinna Tehnikaülikooli puidutehnoloogia kaasprofessor tenuuris Jaan Kers.
Seotud lood
Eesti puidutööstust survestavad korraga nii kliimapoliitika, raiemahte puudutav ebakindlus kui ka aeglane investeerimiskeskkond. TalTechi puidutehnoloogia professori Jaan Kersi hinnangul ei määra sektori tulevikku pelgalt metsavaru, vaid see, kui targalt suudetakse puitu väärindada.
Kui ressursipõuas maailm on pööranud hädaga pilgu madalama kvaliteediga puiduliikide poole, siis TalTechi teadlaste osalusel valminud uuring kinnitab, et kehvemast puidust saab tõesti päris kvaliteetset puitmaterjali.
Puidusuhkrutest on võimalik pärmiseente abil teha raketi- või laevakütust, räägiti EASi ja KredExi ühendasutuse ning Tartu Ülikooli seminaril „Puidu väärindamise tulevik.“ Uudseid võimalusi puidu väärindamiseks on veelgi.
Kui ühe nädalaga laekub keevitajate värbamiskampaaniale 1300 avaldust, võib see kõlada tööandja unistusena. Tegelikult algab aga just siis kõige keerulisem töö, sest tuhandete keskelt on vaja üles leida need, kes mitte üksnes ei soovi keevitajana töötada, vaid kelle teadmised ja oksused päriselt ka tööstusettevõtte nõuetele vastavad. Nii näiteks pääses Hansavesti ühes värbamiskampaanias 1300 huvilisest järgmisse vooru vaid 70. Miks nii väike number?
Enimloetud
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Ettevõte investeerib tänavu 6,7 miljonit
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele