Elektroonikatööstuse Aurightec Estonia kahjum vähenes kordades. Juht: “Sel aastal tuleme kahjumist välja”

Tööstusfirma suuremad probleemid tarneahelas ei teki enamasti ühest valest prognoosist, vaid sellest, et nõudlus, võimekus, ostuplaan, varud ja rahavoog ei ole ettevõtte sees üheks plaaniks seotud, rääkis elektroonikatööstuse Aurightec Estonia tarneahela- ja tootmisjuht Marko Kostap mais Pärnu tarneahelakonverentsil.

Elektroonikatööstuse Aurightec Estonia tegevjuhi Redrik Rahu sõnul on tehisaru jõudnud ettevõtte igapäevatöösse kiiresti ning seda kasutatakse juba nii töövoogude katsetamisel kui ka lepingute analüüsimisel. Suurimaks ohuks peab ta seejuures mitte tehnoloogiat ennast, vaid seda, et insenerid võivad hakata masinat liiga kergesti usaldama ja muutuda mõttelaisaks.

Saates "Tööstusuudised eetris" pakume kuulamiseks mai lõpus toimunud Pärnu Tarneahelakonverentsi lõpuvestlust, kus tippjuhid arutlevad, kuidas on tarneahela roll tööstusettevõtete jaoks muutunud. Oma mõtteid jagavad elektroonikatööstuse Aurightec Eesti tegevjuht Redrik Rahu, metallitööstuse Tammer tegevjuht Liis Kokk ning Foxway operatsioonide juht ja juhatuse liige Oliver Kotkas. Vestlust juhib Anti Orav.

Tarneahela roll on Eesti tööstusettevõtetes muutunud – kui varem käsitleti seda peamiselt logistilise toetusfunktsioonina, siis tänases ärikeskkonnas nähakse tarneahelas strateegilist väärtust, mis võib määrata ettevõtte kasvu, kasumlikkuse ja klientide lojaalsuse. Selline järeldus kõlas tööstusjuhtide vestlusringis Pärnu tarneahelakonverentsil, kus kogemusi jagasid Aurightec Eesti tegevjuht Redrik Rahu, metallitööstuse Tammer tegevjuht Liis Kokk ja Foxway operatsioonide juht Oliver Kotkas.

Tootmise efektiivsust otsides vaadatakse suuri seadmeid, energiakulu ja tööjõudu. Samal ajal võivad sajad väikesed korduvad tegevused neelata iga päev töötunde. Tööstuslik markeerimine on üks selline protsess, ent siin ei piisa ainult kiirusest. See, mis saab detailile sekunditega, peab mõnikord püsima seal aastakümneid.