Valgamaa Kutseõppekeskus panustab tehnoloogilistele oskustele ja drooniõppele

„Kui koolist tuleb poolfabrikaat, on reform läbi kukkunud,“ ütleb tööstusjuht Veljo Konnimois. Just sellist tulemust kardavad paljud ettevõtjad, kui riik plaanib muuta kutsehariduse nelja-aastaseks ja üldhariduskeskseks.

Eesti haridusmaastikul käiv kutsereform ei muuda kõrgkoolide igapäevatööd üleöö, kuid selle mõju ulatub meist kaugemale – tulevaste tudengiteni ja sealt edasi kogu tööstussektorini, kirjutab Tallinna Tehnikakõrgkooli tehnikainstituudi direktor Raul Kütt.

Tallinna nelja kutsekooli ühendamisel sündinud Tallinna Tehnoloogiakolledž Techno TLN sihib end Eesti tööstuse järgmise kümnendi olulisimaks tööjõuprojektiks. Kooli direktori Ott Pärna sõnul on eesmärk selge: saata igal aastal tööturule 1500 tehnoloogiapädevusega noort.

Mitmed ettevõtted on loobunud lootmast haridussüsteemile, sest tööandjatena näeme, et liiga sageli tuleb spetsialisti asemel noor, kellel puuduvad elementaarsed tööoskused ja tööharjumus, kirjutab ABB Eesti mootorite ja generaatorite tootmisüksuse juht Argo Aavik.

Nädalaga 1300 töösooviavaldust keevitaja ametikohale – just sellise tulemuse tõi tööstus- ja tootmisettevõtetele keskendunud Hansavesti OÜ ühele ettevõttele korraldatud värbamiskampaania. Kuidas sellise hulga inimeste seast aga kiirelt ja tõhusalt välja selekteerida need, kes päriselt antud tööle sobivad?