Energeetikaerialade lõpetajaid jääb tööjõuvajaduse katmiseks väheks
Energeetikavaldkonnas jääb järgmisel kümnendil tööjõuvajaduse katmisel puudu üle 100 tasemeõppe lõpetaja aastas, selgub OSKA prognoosist. Kuigi erialadele vastuvõtt on kasvanud, jõuab nominaalajaga lõpetamiseni vaid osa õppuritest.
Kui Eestisse rajataks tuumajaam, suureneks energeetikasektori tööjõuvajadus kuni 350 inimese võrra, kellest lõviosa peaksid olema tehnikaalase ettevalmistusega oskustöölised. Sellise järelduseni jõudis OSKA värske tööjõu- ja oskusuuring, mis toob esile ka haridussüsteemi ettevalmistamatuse võimalikuks muutuseks.
Ida-Virumaal tuleb järgmise kümne aasta jooksul leida enam kui 13 000 uut töötajat, et asendada pensionile siirdujaid. Kuigi hõivatute koguarv võib selleks ajaks veidi väheneda, survestab vananev elanikkond tööturgu rohkem kui sektoriaalsed koondamised.
Keemiatööstuse põhikutsealadel kasvab hõive järgmise kümnendi jooksul 7% ehk ligi 180 inimese võrra, millele lisandub umbes 600 inimest, keda on vaja pensionile minejate asemele, selgub OSKA värskest prognoosist.
„Kui koolist tuleb poolfabrikaat, on reform läbi kukkunud,“ ütleb tööstusjuht Veljo Konnimois. Just sellist tulemust kardavad paljud ettevõtjad, kui riik plaanib muuta kutsehariduse nelja-aastaseks ja üldhariduskeskseks.
Tootmisettevõtte pakendamisprotsessi eduka automatiseerimise aluseks on kogu tootmisvoo põhjalik analüüs, et uus süsteem sobituks olemasolevasse keskkonda, aitaks vähendada tööjõuvajadust ning oleks valmis ka ettevõtte tulevasteks arenguteks. Lihtsalt roboti lisamine enamasti oodatud tulemust ei too, nendib tootmise ja tööstuse automatiseerimislahenduste arendaja Smitech OÜ tegevjuht Sander Mitendorf.