Bakalaureuseõppes lõpetab õigel ajal umbes 45 protsenti sisseastujatest, magistriõppes ligi pooled ja kuni 24-aastastest kutseõppuritest umbes 60 protsenti. Lisaks suundub energeetika põhikutsealadele tööle vähem kui pool lõpetanutest, sest sama ettevalmistusega leitakse tööd ka mujal insenerivaldkonnas.
Seotud lood
Kui Eestisse rajataks tuumajaam, suureneks energeetikasektori tööjõuvajadus kuni 350 inimese võrra, kellest lõviosa peaksid olema tehnikaalase ettevalmistusega oskustöölised. Sellise järelduseni jõudis OSKA värske tööjõu- ja oskusuuring, mis toob esile ka haridussüsteemi ettevalmistamatuse võimalikuks muutuseks.
Ida-Virumaal tuleb järgmise kümne aasta jooksul leida enam kui 13 000 uut töötajat, et asendada pensionile siirdujaid. Kuigi hõivatute koguarv võib selleks ajaks veidi väheneda, survestab vananev elanikkond tööturgu rohkem kui sektoriaalsed koondamised.
Keemiatööstuse põhikutsealadel kasvab hõive järgmise kümnendi jooksul 7% ehk ligi 180 inimese võrra, millele lisandub umbes 600 inimest, keda on vaja pensionile minejate asemele, selgub OSKA värskest prognoosist.
„Kui koolist tuleb poolfabrikaat, on reform läbi kukkunud,“ ütleb tööstusjuht Veljo Konnimois. Just sellist tulemust kardavad paljud ettevõtjad, kui riik plaanib muuta kutsehariduse nelja-aastaseks ja üldhariduskeskseks.
Nädalaga 1300 töösooviavaldust keevitaja ametikohale – just sellise tulemuse tõi tööstus- ja tootmisettevõtetele keskendunud Hansavesti OÜ ühele ettevõttele korraldatud värbamiskampaania. Kuidas sellise hulga inimeste seast aga kiirelt ja tõhusalt välja selekteerida need, kes päriselt antud tööle sobivad?
Enimloetud
1
“Väikestest startup’idest on kõht täis saanud”
2
Viimased uudised
“Väikestest startup’idest on kõht täis saanud”
Üritused
Hetkel kuum
Uue tehase plaan on ootel
“Väikestest startup’idest on kõht täis saanud”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele