Energeetikaerialade lõpetajaid jääb tööjõuvajaduse katmiseks väheks

Kui Eestisse rajataks tuumajaam, suureneks energeetikasektori tööjõuvajadus kuni 350 inimese võrra, kellest lõviosa peaksid olema tehnikaalase ettevalmistusega oskustöölised. Sellise järelduseni jõudis OSKA värske tööjõu- ja oskusuuring, mis toob esile ka haridussüsteemi ettevalmistamatuse võimalikuks muutuseks.

Ida-Virumaal tuleb järgmise kümne aasta jooksul leida enam kui 13 000 uut töötajat, et asendada pensionile siirdujaid. Kuigi hõivatute koguarv võib selleks ajaks veidi väheneda, survestab vananev elanikkond tööturgu rohkem kui sektoriaalsed koondamised.

Keemiatööstuse põhikutsealadel kasvab hõive järgmise kümnendi jooksul 7% ehk ligi 180 inimese võrra, millele lisandub umbes 600 inimest, keda on vaja pensionile minejate asemele, selgub OSKA värskest prognoosist.

„Kui koolist tuleb poolfabrikaat, on reform läbi kukkunud,“ ütleb tööstusjuht Veljo Konnimois. Just sellist tulemust kardavad paljud ettevõtjad, kui riik plaanib muuta kutsehariduse nelja-aastaseks ja üldhariduskeskseks.

Lift on investeering 15–20 aasta tööefektiivsusesse, ohutusse ja kulukontrolli. Kuid millal eelistada soodsat standardlahendust ja millal nõuab objekt erilahendust, mis projekteeritakse konkreetsete mõõtude, koormuste ja regulatsioonide järgi? Projecta Balti OÜ müügijuht Sven-Erik Talivere selgitab, mida jälgida tõsteplatvormide, kaubaliftide ja magnetiliste tõsteseadmete puhul projekteerimisest kuni investeeringu tasuvuseni.