Energeetikaerialade lõpetajaid jääb tööjõuvajaduse katmiseks väheks

Kui Eestisse rajataks tuumajaam, suureneks energeetikasektori tööjõuvajadus kuni 350 inimese võrra, kellest lõviosa peaksid olema tehnikaalase ettevalmistusega oskustöölised. Sellise järelduseni jõudis OSKA värske tööjõu- ja oskusuuring, mis toob esile ka haridussüsteemi ettevalmistamatuse võimalikuks muutuseks.

Ida-Virumaal tuleb järgmise kümne aasta jooksul leida enam kui 13 000 uut töötajat, et asendada pensionile siirdujaid. Kuigi hõivatute koguarv võib selleks ajaks veidi väheneda, survestab vananev elanikkond tööturgu rohkem kui sektoriaalsed koondamised.

Keemiatööstuse põhikutsealadel kasvab hõive järgmise kümnendi jooksul 7% ehk ligi 180 inimese võrra, millele lisandub umbes 600 inimest, keda on vaja pensionile minejate asemele, selgub OSKA värskest prognoosist.

„Kui koolist tuleb poolfabrikaat, on reform läbi kukkunud,“ ütleb tööstusjuht Veljo Konnimois. Just sellist tulemust kardavad paljud ettevõtjad, kui riik plaanib muuta kutsehariduse nelja-aastaseks ja üldhariduskeskseks.

Toidu- ja joogitööstuses, keemia- ja farmaatsiasektoris, veetöötluses ning erinevates automatiseeritud tootmisprotsessides kasutatavad protsessiklapid on tööstuslikes süsteemides keskse tähtsusega komponendid. Klapi kvaliteet mõjutab otseselt süsteemi töökindlust, aidates vältida lekkeid, minimeerida seisakuid ja tagada protsessi stabiilsus ka muutuvates töötingimustes.