Magnetid, akud ja uued materjalid: millistest tööstusharudest võib saada järgmise kümnendi suurvõitja?
Globaalsed pinged haruldaste muldmetallide turul ja murrangulised arengud materjaliteaduses kujundavad järgmist tööstuslainet kogu maailmas. Ka Eesti ettevõtete jaoks võivad uued kõrge jõudlusega magnetid, kõrg-entroopsed sulamid ja täiustatud elektrokeemilised materjalid tähendada uut kasvuhorisonti, rääkis Tartu Ülikooli keemiaprofessor Enn Lust Õiglase Ülemineku Foorumil 2025 peetud ettekandes.
Kokkuvõtet koostab tehisarusüsteem, mitte inimene. Tehisaru võib teha vigu, seepärast soovitame alati tutvuda originaaltekstidega, millele on vastuse juures viidatud. Äripäeva toimetus ei kontrolli tehisaru antavaid vastuseid, kuid võib neid vaadata hiljem, et teenust arendada. Ootame kasutajate tagasisidet aadressil [email protected].
Haruldaste muldmetallide üle käib täna äge konkurents – nii poliitilisel kui majanduslikul tasandil. Hiina kontrollib Lusti sõnul “erinevatel andmetel kuskil 60 kuni 80 protsenti kogu maailma haruldaste muldmetallide tootmisest”. See tähendab, et USA ja Euroopa otsivad alternatiivseid allikaid ning arendavad kohalikke tehnoloogiaid, mis võimaldaksid sõltuvust vähendada.
Seotud lood
Eestil on potentsiaal kujuneda Euroopa muldmetallide väärindamise keskuseks, leiab Riigikogule esitatud konkurentsivõime raport. Välisinvestorid tunnevad kasvavat huvi siinsete ettevõtete ja teadusasutuste oskusteabe vastu, mida võimendab ka Euroopa vajadus strateegiliste toorainete järele.
Narva tehases töötavad eestlaste kõrval ka insenerid Sloveeniast, Brasiiliast, Hispaaniast ja Egiptusest.
Narva haruldastest muldmetallidest püsimagnetite tootmise tehase rajaja, Kanada ettevõte Neo Performance Materialsi arendusüksuse asepresidendi Vasileios Tsianose sõnul edestab Eesti maailmas kõiki teisi.
Hiina kontrollib haruldaste muldmetallide turgu, USA sõltub impordist ja Eesti on ootamatult tõusnud globaalseks tegijaks, kuna Sillamäe tehas katab märkimisväärse osa Ameerika tarnetest, rääkis majandusekspert Raivo Vare loodusressursside aastakonverentsil. Ta lisas, et strateegiline tähtsus ei pruugi aga tähendada veel julgeolekugarantiid.
Tööstusettevõte Estanc ja Tartu Ülikooli teadlased käivitasid ligi 1,2 miljoni euro suuruse arendusprojekti, mille eesmärk on luua senistest ohutum ja kuluefektiivsem vesiniku salvestamise süsteem. Uuenduslik tehnoloogia võimaldaks salvestada vesinikku madalrõhul tahkes kandjas, vähendades nii lekkeohtu kui ka süsteemi purunemise riski.
Päikeseenergia tootmise hoogsa lisandumise tulemusena on energiaturul tekkinud olukord, kus päikesepaisteliste ilmadega langevad elektrihinnad sageli nullilähedaseks või lausa negatiivseks. Seetõttu on viimastel aastatel päikeseparkide investeeringute tasuvus oluliselt vähenenud. See valmistab enim probleeme päikeseparkidele, mille kõrval puudub tarbimine või salvestuslahendus.
Enimloetud
1
3
5
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele