Järjest laienev droonide kasutamine lahinguväljadel, veelgi enam hübriidrünnakutes, on kiirendanud riikide püüdu leida droonitõrjeks sobivaid odavamaid tehnoloogiaid. Üheks suunaks on laseripõhiste õhutõrjesüsteemide areng. Hiljuti teatas Iisrael esimese sellise süsteemi kasutuselevõtust oma relvajõududes, kuid samalaadseid süsteeme arendavad ka teised riigid.

- Iisraeli laserõhutõrjesüsteem Iron Beam mahub merekonteinerisse.
- Foto: Rafael
Tundmatute droonide sagenenud esinemine Euroopa õhuruumis, sealhulgas juhtumid Taanis ja Põhjamerel, on toonud päevakorda vajaduse kuluefektiivse ja kiiresti reageeriva õhutõrje järele. Euroopa Liidu tasandil arutatakse ühist „drooniseina“ ehk sensorite ja relvasüsteemide kihilist kaitsevõrku, mis suudaks reageerida väikeste mehitamata lennumasinate sissetungile. Austraalia, Iisrael, Ühendkuningriik, Hiina ja USA on jõudmas droonivastaste laserrelvade reaalsesse kasutusse.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Sel nädalal esindab 13 Eesti kaitsetööstuse ettevõtet Eestit Londonis toimuval rahvusvahelisel relva- ja julgeolekumessil DSEI – ühel mõjukamal sündmusel sektoris. Ühisstendi korraldab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS), kes näeb messis tugevat ekspordivõimalust ja rahvusvahelise haarde laiendamist.
Euroopa juhtiv robootika ning autonoomsete süsteemide arendaja Milrem Robotics ning droonitõrjeseadmete tootja Marduk Technologies lõid mobiilse droonitõrjesüsteemi, millega kaitsta üksusi õhuründemoona ning teiste mehitamata õhusõidukite eest.
Hetkel saame vaid oodata, millal uusi hankeid välja kuulutatakse, ütleb droonituvastusseadmeid tootva Ranteloni arendusdirektor ja juhatuse liige Karl Taklaja, lisades, et kaitsetööstuses juttu on palju, aga reaalseid ärivõimalusi vähe.
Eesti tööstusettevõtted seisavad silmitsi kasvava vajadusega automatiseerida protsesse, tõsta tootmise efektiivsust ja langetada paremaid otsuseid andmete põhjal. Masinõpe pakub lahendusi, mis veel mõni aasta tagasi olid kättesaadavad vaid suurkorporatsioonidele, kuid täna saavad neid rakendada ka keskmise suurusega tootmisettevõtted. Küsimus pole enam selles, kas masinõpet vaja on, vaid kuidas seda nutikalt rakendada.