Laserid hakkavad droone tõrjuma
Järjest laienev droonide kasutamine lahinguväljadel, veelgi enam hübriidrünnakutes, on kiirendanud riikide püüdu leida droonitõrjeks sobivaid odavamaid tehnoloogiaid. Üheks suunaks on laseripõhiste õhutõrjesüsteemide areng. Hiljuti teatas Iisrael esimese sellise süsteemi kasutuselevõtust oma relvajõududes, kuid samalaadseid süsteeme arendavad ka teised riigid.
Kokkuvõtet koostab tehisarusüsteem, mitte inimene. Tehisaru võib teha vigu, seepärast soovitame alati tutvuda originaaltekstidega, millele on vastuse juures viidatud. Äripäeva toimetus ei kontrolli tehisaru antavaid vastuseid, kuid võib neid vaadata hiljem, et teenust arendada. Ootame kasutajate tagasisidet aadressil [email protected].
Tundmatute droonide sagenenud esinemine Euroopa õhuruumis, sealhulgas juhtumid Taanis ja Põhjamerel, on toonud päevakorda vajaduse kuluefektiivse ja kiiresti reageeriva õhutõrje järele. Euroopa Liidu tasandil arutatakse ühist „drooniseina“ ehk sensorite ja relvasüsteemide kihilist kaitsevõrku, mis suudaks reageerida väikeste mehitamata lennumasinate sissetungile. Austraalia, Iisrael, Ühendkuningriik, Hiina ja USA on jõudmas droonivastaste laserrelvade reaalsesse kasutusse.
Seotud lood
Sel nädalal esindab 13 Eesti kaitsetööstuse ettevõtet Eestit Londonis toimuval rahvusvahelisel relva- ja julgeolekumessil DSEI – ühel mõjukamal sündmusel sektoris. Ühisstendi korraldab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS), kes näeb messis tugevat ekspordivõimalust ja rahvusvahelise haarde laiendamist.
Euroopa juhtiv robootika ning autonoomsete süsteemide arendaja Milrem Robotics ning droonitõrjeseadmete tootja Marduk Technologies lõid mobiilse droonitõrjesüsteemi, millega kaitsta üksusi õhuründemoona ning teiste mehitamata õhusõidukite eest.
Hetkel saame vaid oodata, millal uusi hankeid välja kuulutatakse, ütleb droonituvastusseadmeid tootva Ranteloni arendusdirektor ja juhatuse liige Karl Taklaja, lisades, et kaitsetööstuses juttu on palju, aga reaalseid ärivõimalusi vähe.
Mobiilse kaldaelektri pistikupesa (iMSPO – igus Mobile Shore Power Outlet) näol on igus välja töötanud paindliku kaldatoite ühendussüsteemi, mida saab paigutada terminali mis tahes asukohta vastavalt laeva sildumiskohale. Lahendus, mis on juba kasutusel Hamburgi sadamas, pakub tõhusat ja kaasaegset alternatiivi traditsioonilistele kaldatoite süsteemidele. 2024. aastal pälvis iMSPO mere elektri- ja hübriidtoite Euroopa messil Amsterdamis reisi- ja kaubasadamate innovatsiooni aastaauhinna.
Enimloetud
1
3
5
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele