Uuendused toidutööstuses: kas tehisaru päästab ka selles harus valla revolutsiooni?
Tehisintellekt (AI) muutub igapäevaelus üha tavalisemaks ja leiab üha rohkem rakendust ka tööstuses. Nõo Lihatööstuse ja Aquaphori näited näitavad, kuidas ettevõtted neid võimalusi ja väljakutseid lahendavad.
Lihasektor peab leidma uusi lahendusi, rõhutab Nõo Lihatööstuse tegevjuht Ragnar Loova. Foto: Toomas Kelt
Nõo Lihatööstus on üks esimesi ettevõtteid Eestis, kes on hakanud tehisintellekti võimalusi uurima ning neid tootmisprotsessides rakendama. Nõo Lihatööstuse tegevjuhi Ragnar Loova sõnul oli see kogemus igati silmi avav ja värskendav.
Nõo Lihatööstus võttis Eesti toiduainetööstuse ettevõtetest esimesena kasutusele Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi arendatud tehisintellekti lahenduse, mis kontrollib pakendite etikettide vastavust kvaliteedistandarditele.
Nõo Lihatööstus laiendab tootmishoonet, et suurendada tootmisvõimekust ja toetada ekspordi kasvu. Ehitustööde ja uue sisseseade kogumaksumus ulatub ligi miljoni euroni.
Saates "Fookuses: tark tööstus" on teemaks ettevõtete valmisolek investeerida keerulisest ajast hoolimata digitaliseerimisse. Märksõnad on ka tehisintellekt, andmete korrasolek ja küberturvalisusele tähelepanu pööramine. Lisaks on juttu ka konkursist „Aasta tehas 2025“ ja sellest, mida žürii liikmed kandidaattehaste puhul jälgida plaanivad.
Kui seni on elektriautod olnud märgatavalt kallimad kui hübriidajamiga sõidukid, siis Opel seab uue standardi, tuues turule uue Frontera, kus nende kahe ajamitüübi hinnavahe on minimaalne. Kas see tähendab, et elektriauto valimine on nüüd lihtsam kui kunagi varem?