Uuendused toidutööstuses: kas tehisaru päästab ka selles harus valla revolutsiooni?
Tehisintellekt (AI) muutub igapäevaelus üha tavalisemaks ja leiab üha rohkem rakendust ka tööstuses. Nõo Lihatööstuse ja Aquaphori näited näitavad, kuidas ettevõtted neid võimalusi ja väljakutseid lahendavad.
Lihasektor peab leidma uusi lahendusi, rõhutab Nõo Lihatööstuse tegevjuht Ragnar Loova.
Foto: Toomas Kelt
Nõo Lihatööstus on üks esimesi ettevõtteid Eestis, kes on hakanud tehisintellekti võimalusi uurima ning neid tootmisprotsessides rakendama. Nõo Lihatööstuse tegevjuhi Ragnar Loova sõnul oli see kogemus igati silmi avav ja värskendav.
Nõo Lihatööstus võttis Eesti toiduainetööstuse ettevõtetest esimesena kasutusele Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi arendatud tehisintellekti lahenduse, mis kontrollib pakendite etikettide vastavust kvaliteedistandarditele.
Nõo Lihatööstus laiendab tootmishoonet, et suurendada tootmisvõimekust ja toetada ekspordi kasvu. Ehitustööde ja uue sisseseade kogumaksumus ulatub ligi miljoni euroni.
Saates "Fookuses: tark tööstus" on teemaks ettevõtete valmisolek investeerida keerulisest ajast hoolimata digitaliseerimisse. Märksõnad on ka tehisintellekt, andmete korrasolek ja küberturvalisusele tähelepanu pööramine. Lisaks on juttu ka konkursist „Aasta tehas 2025“ ja sellest, mida žürii liikmed kandidaattehaste puhul jälgida plaanivad.
igus kui tuntud masinaehituslike komponentide tarnija on jõudsalt edasi arendanud võimekust robotlahenduste osas. Lineaarrobotite puhul pakutakse reeglina standardlahendusi, milleks on käigupikkused mõõtudes 2000 x 2000 x 1000 mm. Kuid siis esitas huvitava väljakutse ettevõte Metaprint, kes vajas rätsepalahendust tööalaga 4700 x 2600 x 900 mm.