Tulevikus peavad ettevõtted, kes tahavad taotleda võõrtöötajate lühiajalist Eestisse toomist või renditöö vahendamist, end registreerima Eesti äriregistris ning olema ka vähemalt aasta aega tegutsenud.

- Siseminister Lauri Läänemets (SDE) ütleb, et ladusus taotlemisel tähendab ühtlasi ka tõhusust ning seda, et võimalused viisade ja elamislubade väärkasutuseks viiakse miinimumini.
- Foto: Andras Kralla
Mahukas välismaalaste seaduse muutmine, mida siseministeerium on mitu aastat ette valmistanud, näeb ette ka uusi infosüsteeme, mis peaks rändetaotluste menetlemist kiirendama, ning keelenõuded välismaalastele, kes soovivad jääda Eestisse pikaajaliselt elama.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kolmandatest riikidest töötajate sisserände piirarv võiks lähiajal kasvada kuni kolm korda ning valitsusliikmed on selle käikuminemises ka üsna optimistlikud, täit kokkulepet koalitsioonipartnerite vahel sellegipoolest veel ei ole.
Täiendatud! Keldo: võõrtööjõukvooti saaks kahekordistada
Eesti 200 soovib rändekvoodi süsteemi muutmist paindlikumaks ja avada Eesti tööjõuturu oskustööjõule.
Majanduses valitsev ebakindlus sunnib paljusid ettevõtteid investeerimisplaane edasi lükkama, kuid sageli toovad just keerulistel aegadel tehtud nutikad otsused edu hetkel, kui turg taas kasvama asub. Õige hetke tabamiseks tuleb firma tegemistesse sügavam pilk heita, plaanid selgelt paika sättida ning õigel ajal õiged sammud astuda. Kuidas see täpsemalt käib ja kes ütleb, millal on just sinu äri jaoks see kõige õigem aeg?