Valminud on Eesti kosmoseseaduse eelnõu, mis loob selguse kosmosetehnoloogia kasutamises ja ettevõtete tegevuses ning maandab kosmoses tegutsemisest tulenevaid riske.

- Eesti üks tuntumaid kosmoseprojekte on ESTCube. Pildil satelliit ESTCube-2.
- Foto: Estcube
Majandusminister Erkki Keldo sõnul on Eestis seni arendatud ülikoolide ja tudengite kosmosemissioonid hoogustanud tehnoloogiaettevõtluse kasvu. “Selleks, et eelnevatest projektidest väljakasvanud ettevõtted saaksid kosmosevaldkonnas kasvada ning investeeringuid kaasata, tuleb paika panna selged lubade ja kindlustusega seotud reeglid kõikidele osapooltele. Loodava seadusega saab Eesti tagada oma ettevõtete ja teadusasutuste jätkusuutliku käitumise kosmoses. Kui Eesti kosmoseobjekt põhjustab kahju, siis on võimalik nende tagajärgedega õiguslikult tegeleda.”
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo kohtus täna Pariisis Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) peadirektor Josef Aschbacheriga, et arutada kosmosevaldkonna arenguid ning Eesti senist koostööd ESA-ga. Minister allkirjastas ka tellimuslepingu, mis suurendab Eesti võimalusi koostööks ESA-ga kosmose valdkonnas veelgi.
Tartu Ülikooli Tartu observatooriumi teadlased ja üliõpilased alustasid Eesti esimese kuukulguri arendamisega, et viia Eesti tehnoloogia loodetavasti juba selle kümnendi lõpus või järgmise alguses Kuule.
Eesti on küll üks väiksemaid Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) liikmesriike, kuid sellest hoolimata edukas, kinnitas ESA tööstusdirektor Geraldine Naja. Naja kohtus eile Eestis meie kosmosetööstusega.
igus kui tuntud masinaehituslike komponentide tarnija on jõudsalt edasi arendanud võimekust robotlahenduste osas. Lineaarrobotite puhul pakutakse reeglina standardlahendusi, milleks on käigupikkused mõõtudes 2000 x 2000 x 1000 mm. Kuid siis esitas huvitava väljakutse ettevõte Metaprint, kes vajas rätsepalahendust tööalaga 4700 x 2600 x 900 mm.