Prantsusmaa tahab Euroopa metsanduse tulevikus rohkem kaasa rääkida

Eesti Metsatöötajate Ametiühingu ja Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu (EMPL) hinnangul on täna valitsuses arutatav Metsanduse arengukava eelnõu lühinägelik ning jätab arvestamata sotsiaalmajandusliku mõõtme. Kokkuvõttes mõjuks selline metsanduse käekäik laastavalt nii Eesti metsadele kui maapiirkondade elanike toimetulekule.

Värske Reformierakonna, Sotsiaaldemokraatide ja Eesti 200 koalitsioonilepe lubab kärpeid ja mitmete maksude tõusu. Vähem on juttu majanduskasvu saavutamisest ja tööstuspoliitikat pole üldse mainitud. Samas ei ole leppes ka varem jutuks olnud raiemahtude piiramist.

Biotoodete tootmine on Eestis kasutamata võimalus, kuid kahjuks ei soodusta Eesti metsanduspoliitika puidu kõrgemasse väärindamisse investeerimist, rääkis Viru Keemia Grupi (VKG) biotoodete arendusjuht Lauri Raid hiljuti toimunud konverentsil Puidutööstuse Äriplaan 2024.

Eesti energiasüsteem seisab teelahkmel, kus ühelt poolt on surve vähendada kasvuhoonegaaside emissioone ning teisalt tagada varustuskindlus ja konkurentsivõime rahvusvahelisel turul. Taastuvenergia areng on vältimatu samm, kuid seda saadab küsimus: kas meie sõltuvus välismaistest tehnoloogiatest ei suurene veelgi? Paneelid, inverterid ja akud vajavad materjale ning tootmisvõimsusi, mida Euroopas napib. Samas pakub taastuvenergia mitmeid strateegilisi eeliseid.