Lauri Raid: heitlik metsanduspoliitika ei soodusta Eesti puidutööstuse tõusmist uuele tasemele

Ametis oleva valitsuse tegevuse aluseks olevas koalitsioonileppes on tööstuse osas rõhutatud vajadust kasutada puitu kõrgema lisandväärtusega toodete loomiseks. Üheks võimaluseks on puidu keemiline töötlemine, kuid piisava tooraineta planeeritavaid tehaseid Eestisse ei tule.

Viru Keemia Grupp valis välja asukoha oma biotoodete tootmiskompleksile, mille jaoks on planeeritud investeeringuid ligikaudu miljardi euro eest.

Euroopa ühe suurima liimpuitkomponentide tootja Barruse tegevjuht ja juhatuse liige Martti Kork paotas kardinaid, millised tõusud ja mõõnad on ettevõtet viimaste aastate jooksul kõigutanud, kuidas läheb võidujooks konkurentidega ning mis küsimustele peab riik kiiremas korras vastuse leidma. Kork esines 13. oktoobril toimunud konverentsil Puidutööstuse äriplaan 2024.

Puidusektor on Eesti üks tugevamaid sektoreid ja igast kriisist alati tugevana välja tulnud, tuleb ka seekord, rääkis Swedbanki ehitusmaterjalide tootjate sektori juht Kristin Leeman eelamisel nädalal konverentsil "Puidutööstuse äriplaan 2024".

2. oktoobril 2026 avati Kohilas BLRT Valukoja uus 14 miljonit eurot maksnud tootmiskompleks, mis võimaldab ettevõttel kasvatada malmivalu tootmismahtu 1000 tonnilt kuni 3000 tonnini aastas ning valmistada senisest suuremaid ja raskemaid detaile. Tehase rajanud ehitusfirma NOBE projektijuhi Hanno Suitsu sõnul tuli ehitajal arvestada nii keerulise pinnase, suure elektrivajaduse kui ka väga spetsiifilise tootmise nõuetega.