Taimar Ala: puidutööstusel tuleb valmistuda väiksemaks toorainepakkumiseks
Eesti puidutööstust ootab 10–30 aasta vaates ees raiemahtude vähenemine ning tooraine koosseisu muutus: okaspuuressurss kahaneb ja kase osakaal kasvab. Keskkonnaagentuuri direktori Taimar Ala sõnul jätkub lähiaastatel metsa senise raiemahu hoidmiseks, kuid pikemaid tootmis- ja investeerimisplaane tuleb teha väheneva puidupakkumisega arvestades.
Eesti puidutööstusel tuleb valmistuda kohaliku tooraine vähenemiseks: Keskkonnaagentuuri juhi Taimar Ala sõnul saab lähiaastail senist raiemahtu veel hoida, kuid 10–30 aasta vaates väheneb raiemaht paratamatult. Põhjused on metsade vanuseline struktuur ja rangema kaitse tõttu kahanev majandatav metsamaa. Ühtlasi jääb vähemaks okaspuitu ja kasvab kase osakaal. Ala hinnangul on sektor seda muutust ammu ette näinud ning panustab juba efektiivsusse, automatiseerimisse ja uutesse turgudesse.
Keskkonnaagentuuri direktori Taimar Ala kinnitusel on puidutööstused eesootava tooraine vähenemise endale juba pikajalistesse plaanidesse sisse kirjutanud.
Foto: Toomas Kelt
„Praegu ei ole põhjust rääkida kriisist – ressursi poolest on meil piisavalt metsa, et lähima 5–10 aasta jooksul hoida senist raiemahtu,“ ütles Ala Tööstusuudistele. „Küll aga näeme prognoose analüüsides tulevikku pikemas, 10–30 aasta vaates, kus ees ootab paratamatu raiemahtude vähenemine.“
Languse taga on tema sõnul nii metsade vanuseline jaotus kui ka majandatava metsamaa vähenemine piirangute tõttu. Tegelikku raiemahtu mõjutavad lisaks ilmastik, puidu maailmaturu hind, üraskikahjustused ja erametsaomanike otsused.
Metsade vanus seab piirid
Artikkel jätkub pärast reklaami
Pikema vaate puiduressurss sõltub suuresti sellest, millised metsad Eestis juba kasvavad. Ala rõhutas, et järgmise poole sajandi ressursi alus on metsas olemas ning selle vanuselist struktuuri tagantjärele muuta ei saa.
„See on bioloogiline reaalsus – metsa vanuselist struktuuri me tagantjärele muuta ei saa. Kui jätkaksime täna liiga intensiivselt raiumist, teeksime seda tuleviku arvelt,“ selgitas ta.
Teine raiemahtusid mõjutav tegur on metsade kaitse. Ala sõnul on range kaitse all olevate metsade osakaal Eestis tõusnud ning järjest suurem osa metsamaast kuulub vöönditesse, kus majandustegevus on piiratud või välistatud. Uute piirangute lisandumine vähendab samm-sammult majandatava metsa pindala.
Pane tähele!
Keskkonnaagntuuri direktor Taimar Ala esineb juba järgmisel nädalal, 22. oktoobril toimuval konverentsil “Puidutööstuse äriplaan 2027”, kus teeb puiduturu ütlevaate ning keskendub toorainele ja võimalikule raiemahule. Kogu programmi ja pääsmed leiad SIIT.
Puiduturu ülevaade: tooraine ja võimalik raiemaht
Ettevõtete jaoks tähendab see vajadust arvestada tulevastes tarneahelates väiksema kohaliku puiduressursiga. Ala hinnangul ei tule selline väljavaade sektorile üllatusena.
„Metsatööstus on nutikas ja pika vaatega sektor. Need prognoosid on olnud laual juba aastaid ning ettevõtted teevad üldjuhul oma tulevikuplaane ja tarneahelate kohandusi teadlikult, tuginedes just nendele reaalsetele andmetele,“ kinnitas ta.
Okaspuid jääb vähemaks, kase osakaal kasvab
Raiemahu kahanemise kõrval muutub ka tööstusele kättesaadava puidu koosseis. Ala sõnul väheneb pikas vaates okaspuuressurss ja kasvab kase osakaal. See annab tema hinnangul võimaluse arendada mehaanilise puidutöötlemise kõrval uusi kõrge lisandväärtusega materjale ja tooteid.
„Ära ei tohi unustada ka okaspuid, nende puistute kiiremaks tekkeks ja osakaalu vähenemise peatamiseks on vaja ka inimese kätt. Võtmesõnaks on klassikalised metsakasvatuse võtted: istutamine ja hooldamine,“ märkis Ala.
Tema sõnul kuulub Eesti mehaaniline puidutööstus tehnoloogiliselt maailma tippliigasse ning ettevõtted oskavad muutuvate oludega kohaneda.
„Ettevõtjaid kindlasti õpetada ei ole vaja – nad teavad, kuidas konkurentsis ellu jääda. Eelseisev raiemahtude vähenemine ei ole sektori jaoks üllatus, vaid plaanipärane protsess, milleks nad ilmselt on juba valmistunud.“
Taastuv tööstus panustab efektiivsusse
Pikema vaate tooraineprobleem kerkib ajal, mil metsa- ja puidutööstus on Ala hinnangul viimaste aastate madalseisust väljumas. Taastumist seostab ta ettevõtete investeeringutega automatiseerimisse ja digitaliseerimisse ning uute sihtturgude leidmisega Kesk-Euroopas. Surve energia- ja palgakuludele ning spetsialistide nappus püsivad.
Tooraine kättesaadavus piirab ettevõtete kasvuplaane juba praegu. Swedbanki juunis avaldatud tööstusuuringus pidas seda riskiks 57% küsitletud puidutööstusettevõtetest, võrreldes 32%ga tööstuses tervikuna. Uuringus osales 46 puidutööstusettevõtet.
Investeeringute peamine eesmärk oli efektiivsuse parandamine, mida nimetas neli viiendikku küsitletud puiduettevõtetest. Automatiseerimise ja digitaliseerimise kulud moodustasid sektori investeeringute eelarvest 38%.
Eesti mets ei ole otsa saamas, kuid senine raiemaht ja puidutööstuse harjumuspärane toormebaas ei püsi muutumatuna. Keskkonnaagentuuri direktori Taimar Ala sõnul võib riigimetsas praegusel viisil majandada veel paarkümmend aastat, erametsas aga viis kuni kümme aastat. Esimesena peavad väheneva okaspuuressursiga kohanema saeveskid ja metsa ülestöötajad.
Keskkonnaagentuuri värskeima statistilise metsainventuuri (SMI) andmetel ulatub Eesti kasvava metsa tagavara 450 miljoni tihumeetrini ning on püsinud viimastel aastatel stabiilsena. Metsamaa kogupindala on 2,3 miljonit hektarit, millest 2,1 miljonit hektarit on kaetud metsaga ehk puistutega.
Olmejäätmete ringlussevõtt peab täna euroreeglite järgi olema 55%. Eesti on saavutanud vaid taseme 38%.
Olmejäätmete ringlussevõtt peaks Eestis täna euroreeglite järgi olema juba 55%. Eesti on saavutanud vaid 38%, kirjutab keskkonnaagentuuri direktor Taimar Ala värskes Infopanga jäätmekäitluse aastaraportis.
Töökinnas ei kaitse käsi üksnes mustuse ja kriimustuste eest. Tegu on isikukaitsevahendiga, mis peab vastama konkreetse tööga kaasnevatele riskidele, kuid võimaldama samal ajal töötajal oma ülesandeid mugavalt ja täpselt täita. Just kaitse ja kasutusmugavuse seosest sõltub palju see, kas kinnas päriselt ka enda eesmärki täidab.