Keskkonnaagentuuri juht: erametsas saab senise raietempoga jätkata veel viis kuni kümme aastat
Eesti mets ei ole otsa saamas, kuid senine raiemaht ja puidutööstuse harjumuspärane toormebaas ei püsi muutumatuna. Keskkonnaagentuuri direktori Taimar Ala sõnul võib riigimetsas praegusel viisil majandada veel paarkümmend aastat, erametsas aga viis kuni kümme aastat. Esimesena peavad väheneva okaspuuressursiga kohanema saeveskid ja metsa ülestöötajad.
Keskkonnaagentuuri avaldatud statistilise metsainventuuri ehk SMI 2025. aasta andmete esimene sõnum on rahustav: metsamaa moodustab 52,1% Eesti maismaast ning kasvava metsa kogutagavara on 466 miljonit tihumeetrit. Viimastel aastatel on tagavara püsinud enam-vähem samal tasemel.
Taimar Ala esineb 22. oktoobril toimuval konverentsil “Puidutööstuse äriplaan 2027”, kus teeb ülevaate Eesti puiduressursist, SMI andmetest ja võimalikest raiemahtudest. Konverentsi info leiad SIIT.
„Me ei ole olukorras, kus mets oleks otsa lõppemas,“ ütles Keskkonnaagentuuri direktor Taimar Ala Äripäeva raadio saates „Mets ja majandus“.
Selle üldnäitaja sisse vaadates on pilt aga märksa kirjum. Metsa tagavara püsimisele on aidanud kaasa metsamaa pindala kasv, samal ajal on mittemajandatava metsamaa pindala viimase 15 aasta jooksul ligikaudu kahekordistunud. See tähendab, et majandatavale metsale langeb senisest suurem raiesurve.
Muutunud on ka metsade liigiline koosseis. Kui varem peeti Eesti domineerivaks puuliigiks mändi, siis nüüd on kaasikud pindalalt männikest möödunud.
„Metsa tagavara on pigem stabiilne, aga kindlasti tuleb vaadata, millest see tagavara koosneb. Kas puistud on sellised, nagu me tahame, ja kas nende liigilises koosseisus on toimunud muutusi. Lühidalt võib öelda, et koosseis ei ole stabiilsena püsinud,“ rääkis Ala.
Kuusikute väljavaade pole eriti helge
Muutus lehtpuude suunas ei ole Ala sõnul tingimata halb. Eesti kask on kvaliteetne ning selle kasutamisel on tööstuses kasvuruumi. Küsimus on eelkõige selles, millist metsa ja millist toorainet Eesti tulevikus vajab.
Pärast raiet uueneb mets looduslikult sageli kiirekasvuliste lehtpuudega. Selline mets võib tulevikus olla liigirikas ja suure ökoloogilise väärtusega, kuid sealt ei saa sae- ja ehitustööstusele vajalikku männi- või kuusepalki.
Okaspuumetsa kasvatamine eeldab aktiivset ja aastakümneid kestvat tööd. Pärast taimede istutamist tuleb metsa hooldada, valgustada ja harvendada.
Seotud lood
Toidutööstuses käib seadmete pesu pidevalt ja igapäevaselt. Laagri jaoks tähendab see päevast päeva kokkupuudet vee, niiskuse, puhastuskemikaalide ja temperatuurimuutustega. Kui määre hakkab välja uhtuma või niiskus pääseb tihendist läbi, võib kahjustus areneda aegamööda ja märkamatult. Probleem annab endast sageli märku alles siis, kui laager enam oma tööd ei tee ja tootmisliin tuleb seisma panna.
Enimloetud
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Kolm harjutust ja soovitust, et tootmistiimi motivatsiooni hoida
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele