Eesti kaitsetööstuse ekspordimaht on kindlal kasvul
Uue arengustrateegia kinnitanud Eesti Kaitse- ja Kosmosetööstuse Liit võttis sihiks oma positsiooni kinldustamise välisturgudel, 2022. aastaga võrreldes on kaitsetööstuse ekspordi maht kasvanud 70%.
Eesti Kaitse- ja Kosmosetööstuse Liidul on praegu 143 liiget, eesmärk on nende arvu suurendada.
Foto: EKTL
Liidu üldkoosolekul kinnitati ametisse Eesti Kaitse- ja Kosmosetööstuse Liidu (EKTL) uus nõukogu, kes võttis ülesandeks kodumaise kaitsetööstuse innovatsiooni edendamise ja nende konkurentsivõime tugevdamise rahvusvahelistel turgudel.
Eesti kaitsetööstus on küll edukas, kuid vajab suurema läbimurde saavutamiseks rohkem investeeringuid, tõdes Eesti Kaitse- ja Kosmosetööstuse Liidu (EKTL) ja NATO DIANA kiirendi demopäeval EKTLi tegevjuht Kalev Koidumäe.
Aprilli algul Kiievis toimunud ärifoorumil sõlmis Eesti kaitsetööstusettevõte Defsecintel Solutions koostöölepingu Ukraina ettevõttega, mille alusel käivitatakse Eestis FPV (first-person view) droonide suurtootmine.
Kaitseministeeriumi selle aasta kaitsetööstuse arendusprojektide konkursil pälvisid toetuse seitsme Eesti ettevõtte uuenduslikud ja nutikad kaitsetööstustoote projektid. Toetuse eesmärgiks on saavutada Eesti kaitsetööstuse toodete kõrge arengutase ja tõsta rahvusvahelist konkurentsivõimet.
Päikeseenergia tootmisvõimsus (PV) on Eestis alates 2020. aastast kiiresti kasvanud ning 2024. aasta lõpuks oli süsteemiga ühendatud ligikaudu 1,2 gigavati koguvõimsust. Lisaks suurtele arendusprojektidele, mis rajati turule elektrit tootma, on PV-jaamad laialdaselt levinud ka tööstusettevõtete territooriumidel, põllumajanduses ja ärikinnisvaras.
Kui varem oli investeeringutel suur osa eurotoetustel, siis nüüd on rahapaigustuste trend üha selgemalt tootmismahu, automatiseerimise, ekspordi ja taristu loogika järgi.