Eesti metsanduse kohanemine kliimamuutustega peaks olema meie metsa- ja kliimapoliitika põhiküsimus, rõhutas Rakveres Loodusressursside aastakonverentsil metsateadlane, akadeemik Veiko Uri.

- Veiko Uri konverentsilaval.
- Foto: Johanna Adojaan
Me ei saa teha õigeid poliitilisi otsuseid, kui alusandmed on puudulikud. Metsanduses on see aga väga suur probleem, rõhutas Uri. Näiteks metsaressursi kohta on mitu erinevat hinnangut – SMI ehk statistilise metsainventuuri andmetel oli 2022. aastal metsa tagavara 457 miljonit kuupmeetrit, Postimehe fondi tellitud alternatiivse hinnangu (põhines metsaregistri andmetel) 379 miljonit kuupmeetrit. Kahe hinnangu vaheline erinevus on 90 miljonit kuupmeetrit. Kuna kaks eri mõõtmist kasutasid erinevaid meetodeid ja ka eesmärgid olid erinevad, pole suur vahe üllatav.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kasvuhoonegaaside inventuurist selgus, et Eesti kasvuhoonegaaside heitkogus 2022. aastal oli 14,3 miljonit tonni CO2 ekvivalenti. Aasta varem oli koguheide 13,4 miljonit tonni. Võrreldes 2005. aastaga on kasvuhoonegaaside heide siiski 12% vähenenud.
Lõplik ajakohastatud energia- ja kliimakava tuleb esitada Euroopa Komisjonile aasta pärast.
2021. aastal kasvasid Eesti kasvuhoonegaaside heitkogused pea kõigis valdkondades, selgub äsja Euroopa Komisjonile esitatud aruandest.
Majanduses valitsev ebakindlus sunnib paljusid ettevõtteid investeerimisplaane edasi lükkama, kuid sageli toovad just keerulistel aegadel tehtud nutikad otsused edu hetkel, kui turg taas kasvama asub. Õige hetke tabamiseks tuleb firma tegemistesse sügavam pilk heita, plaanid selgelt paika sättida ning õigel ajal õiged sammud astuda. Kuidas see täpsemalt käib ja kes ütleb, millal on just sinu äri jaoks see kõige õigem aeg?