Tallinna Ülikooli ja Tartu Ülikooli teadlased asuvad välja selgitama turbasektori tegevusest tulevate kasvuhoonegaaside heite tegelikku suurust. Ligi 300 000 eurot maksva teadustöö eesmärk on uurida, kui palju Euroopa Liidu lihtsustatud arvutusmetoodika turbasektori kasvuhoonegaaside heiteid üle hindab.
Kasvuhoonegaaside äsja valminud prognoos ütleb, et 2050. aastaks vähenevad Eestis jõudsalt energeetika, transpordi ja jäätmemajanduse heitkogused, põllumajanduse heide õige pisut suureneb ning maakasutus ja metsandus ilma lisapingutusteta kliimamuutusi ei leevenda.
Kasvuhoonegaaside heide kasvas esialgseil andmeil Eestis eelmisel aastal ligi kümnendiku võrra. Heite suurenemise peapõhjused olid külm talv ja elektrituru olukord ning eelnenud aastaga võrreldes väiksemad koroonast tingitud piirangud.
Tootmise efektiivsust otsides vaadatakse suuri seadmeid, energiakulu ja tööjõudu. Samal ajal võivad sajad väikesed korduvad tegevused neelata iga päev töötunde. Tööstuslik markeerimine on üks selline protsess, ent siin ei piisa ainult kiirusest. See, mis saab detailile sekunditega, peab mõnikord püsima seal aastakümneid.