2021. aastal kasvasid Eesti kasvuhoonegaaside heitkogused pea kõigis valdkondades, selgub äsja Euroopa Komisjonile esitatud aruandest.

- Eesti metsa tagavara enam ei kasva. Meil on palju küpset metsa ning raied vähendavad selle osakaalu. Noor metsa vajab aga aega kasvamiseks.
- Foto: Toomas Kelt
Inventuuri aruandest selgub, et Eesti kasvuhoonegaaside 2021. aasta koguheide oli 15,6 miljonit tonni CO2 ekvivalenti. 2020. aastal oli see 12,8 miljonit tonni. Energeetika heide kasvas 2021. aastal seejuures 12,8%; transpordi heide 4,9% ning maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse (LULUCF) heide 15,3%.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Tallinna Ülikooli ja Tartu Ülikooli teadlased asuvad välja selgitama turbasektori tegevusest tulevate kasvuhoonegaaside heite tegelikku suurust. Ligi 300 000 eurot maksva teadustöö eesmärk on uurida, kui palju Euroopa Liidu lihtsustatud arvutusmetoodika turbasektori kasvuhoonegaaside heiteid üle hindab.
Kasvuhoonegaaside äsja valminud prognoos ütleb, et 2050. aastaks vähenevad Eestis jõudsalt energeetika, transpordi ja jäätmemajanduse heitkogused, põllumajanduse heide õige pisut suureneb ning maakasutus ja metsandus ilma lisapingutusteta kliimamuutusi ei leevenda.
Kasvuhoonegaaside heide kasvas esialgseil andmeil Eestis eelmisel aastal ligi kümnendiku võrra. Heite suurenemise peapõhjused olid külm talv ja elektrituru olukord ning eelnenud aastaga võrreldes väiksemad koroonast tingitud piirangud.
Moodsad laolahendused sisaldavad lisaks digitaalsele tarkvarale ning robottõstukitele pool- ja täisautomaatseid riiulisüsteeme, tornladusid ning komplektseid turvalahendusi, mis lahendavad kogu ettevõtte siselogistika. Willenbrock Baltic OÜ projektijuht Jaan Viita rõhutab, et oluline on vaadata siselogistikat tervikuna, sest vaid nii saab välja töötada maksimaalset kasu toova terviklahenduse.