Tallinna Ülikooli ja Tartu Ülikooli teadlased asuvad välja selgitama turbasektori tegevusest tulevate kasvuhoonegaaside heite tegelikku suurust. Ligi 300 000 eurot maksva teadustöö eesmärk on uurida, kui palju Euroopa Liidu lihtsustatud arvutusmetoodika turbasektori kasvuhoonegaaside heiteid üle hindab.

- Eesti Turbaliidu tegevjuht Erki Niitlaan.
- Foto: Eesti Turbaliit
Uurimisrühma liikme, Tallinna Ülikooli ökoloogiadoktori Martin Küttimi sõnul ei kirjelda praegune turbakasutusest lähtuv kasvuhoonegaaside heite arvestus päris kindlasti turba lagunemisprotsesse õigesti ning hindab seetõttu heite oluliselt üle. “Kui võtta aluseks looduses toimuvad protsessid, on meil põhjust eeldada, et oleme ka aiandusturba kasutusest lähtuvat kasvuhoonegaaside heidet arvestataval määral ette deklareerinud ja näitame neid riiklikus statistikas jätkuvalt suuremana, kui nad tegelikult on. Hetkel käsitletakse aiandusturvast metoodiliselt nagu kütteturvast, milles sisalduv süsinik kasutamise käigus täielikult emiteerub, kuid aiandusturba puhul see üldiselt nii ei ole.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Euroopa Liit vaatab turvast üha rangema pilguga ning plaanib selle tootmise liigitada keskkonnale kahjuliku tegevuse hulka, kirjutab Kauppalehti.
3.–6. maini toimub eestlaste korraldamisel 16. rahvusvaheline turbamaade ökosüsteemi teenustele pühendatud Tallinna kongress International Peatland Congress ja üleilmne kliimapoliitikale pühendatud turbatööstuse tippkohtumine.
Lift on investeering 15–20 aasta tööefektiivsusesse, ohutusse ja kulukontrolli. Kuid millal eelistada soodsat standardlahendust ja millal nõuab objekt erilahendust, mis projekteeritakse konkreetsete mõõtude, koormuste ja regulatsioonide järgi? Projecta Balti OÜ müügijuht Sven-Erik Talivere selgitab, mida jälgida tõsteplatvormide, kaubaliftide ja magnetiliste tõsteseadmete puhul projekteerimisest kuni investeeringu tasuvuseni.