Kaitsetööstuse liit: Eesti oma kaitsetoodete arenduseks on vaja kiiremat testimist ja tootmise lokaliseerimise reegleid
Eesti kaitse- ja kosmosetööstus on kasvanud nelja aastaga hüppeliselt ning sektori käive jõudis 2025. aastal umbes 730 miljoni euroni. Sellest ligikaudu 450 miljonit tuli ekspordist.
Eesti kaitsetööstuse liidu nõikogu esimees Taavi Veskimägi loodab, et uute toodete testimine muutub lihtsamaks.
Foto: Raul Mee
Eesti Kaitse- ja Kosmosetööstuse Liidu (EKTL) hinnangul saab järgmine kasvuhüpe tulla vaid siis, kui riik loob selgemad õiguslikud alused kaitsetoodete tootmise „kohapealseks“ nõudeks ning kaitseväega tehtav koostöö - eelkõige testimisel - muutub senisest kiiremaks.
Eesti kaitsetööstusettevõtete käive ja eksport on nelja aastaga teinud järsu hüppe. Eesti Kaitse- ja Kosmosetööstuse Liidu prognoosi järgi kasvab sektori müügitulu 2021. aasta 163 miljonilt eurolt 2025. aastaks umbes 730 miljonile eurole, millest 450 miljonit tuleb ekspordist.
Euroopa kasvavad kaitsekulud ja Eesti ettevõtete ekspordivõime annavad kohaliku kaitsetööstuse jaoks tugeva kasvuvõimaluse, kuid sellest üksi ei piisa. Eesti Kaitsetööstuse Liidu tegevjuhi Kalev Koidumäe sõnul sõltub järgmine arenguhüpe üha rohkem sellest, kas Eesti suudab pakkuda piisavalt kiiret ja usaldusväärset keskkonda tootmise, investeeringute ja tootearenduse kasvatamiseks.
Tööstusuudised lisab pikka tööstussektorite edetabelite ritta tänavu uue TOPi - kaitsetööstuse. Esimest korda ilmuvasse pingerivisse pääses 19 ettevõtet.
Liikluskindlustus on kohustuslik ka paljudele sellistele töömasinatele, millel puudub kohustus liiklusregistris registreerimiseks. See puudutab otseselt tööstussektorit, kus igapäevaselt kasutatakse tõstukeid, laadureid ja muud liikuvat tehnikat. Sageli arvatakse ekslikult, et eravalduses kasutatav masin liikluskindlustust ei vaja, kuid tegelikkuses võib selle puudumine tuua kaasa märkimisväärse kulu.