Euroopa saetööstuses on viimase pooleteise aasta jooksul toimunud rida ülevõtmisi, tootmise ümberjagamisi ja tehaste sulgemisi, kuid suuremate tootjate kogumaht liigub sellest hoolimata ülespoole. Mullu kasvas Euroopa 20 suurema okaspuu saematerjali tootja toodang ligi viiendiku võrra ning peaks tänavu suurenema veel 3%.

- Euroopa suurim saematerjali tootja on Austria kontsern Binderholz. Pildil üks nende saeveskitest Austrias.
- Foto: Binderholz
Näha on tendents, et Euroopa saetööstuse maht koondub järjest enam suuremate kontsernide kätte, kelle kasv tuleb nii ülevõtmistest, investeeringutest kui ka tootmise efektiivsemast jaotusest. Samal ajal pannakse osa tootmisüksusi kinni, kui tooraine kättesaadavus, asukoht või kulubaas ei toeta senise mahuga jätkamist.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Surve Skandinaavia puidutööstusele on jõudnud etapini, kus ajutiste kärbete asemel vähendatakse tootmisvõimsust püsivalt. Vaid ühe nädala jooksul teatati Rootsis kahest suurest sulgemisotsusest, mis viivad turult nii saematerjali kui ka tselluloosi tootmisvõimsust.
Eestiski tegutsev metsanduskontsern Stora Enso kaalub Kesk-Euroopa saeveskite müüki ja plaanib Rootsi 5,7miljardise metsaäri eraldi börsile viia.
Rootsi puidutööstused on 2025. aastal keerulistes oludes, selgub värskest metsatööstuse turuülevaatest. Kõrged kulud, nõrk nõudlus koduturul ja globaalsed kaubandusriskid on pannud eriti tugeva surve alla saeveskid. Kui tööstust üldiselt päästab eksport, siis koduturul on nõudlus langenud madalaimale tasemele pärast 1990. aastate kriisi.
Helsingis toimunud Euroopa Saeveskite Organisatsiooni EOS kohtumisel tõdeti, et ehitusturu langus nii Euroopas kui olulistel eksporditurgudel ei anna saematerjali tootjatele lootust lähiajal raskustest üle saada. Pikaajalises vaates on usaldus sektori vastu aga tugev.
Tänapäeva globaalses majanduses on juurdepääs taskukohasele ja usaldusväärsele elektrile muutumas otsustavaks konkurentsiteguriks. Eesti on Euroopa kontekstis heas positsioonis, kuid Schneider Electricu Põhjamaade ja Balti riikide piirkonna juhi Petr Hermanni sõnul sõltub edasine areng elektrifitseerimise kiirendamisest, võrguinfrastruktuuri tugevdamisest ja energiatõhususe parandamisest. Kuigi olulised sammud on juba astutud, „pole kõik veel tehtud,“ rõhutab ta, viidates vajadusele kiiremate investeeringute ja süsteemi ümberkujundamise järele.