Muudatus puudutab peamiselt energeetika- ja soojusettevõtteid, näiteks suuremaid linnu soojusega varustavat Utilitast, Eesti Energiat, Põlva Soojust või Kuresaare Soojust. Kliimaminister Kristen Michal ütles, et muutused suunavad energeetikat loodust säästma – kasutama teada päritoluga biomassi ja puidujäätmeid ning jälgima, et ahju ei läheks puit, mida saaks kõrgemalt väärindada.
Seotud lood
Kuus Eestis metsa-, puidu- ja energeetikasektoris tegutsevat esindusorganisatsiooni saatsid koalitsiooniläbirääkimisi pidavate erakondade juhtidele pöördumise, milles rõhutavad puidu olulisust maapiirkondade tööhõives, Eesti elanike toimetulekus ning kliimakriisi lahendamisel.
Juba mõne päeva pärast, 1. jaanuaril, jõustub Euroopa Liidus nõue, et katlamajades kasutatav biomass peab olema varutud säästlikult ja seda peab olema võimalik ka tõendada. Täpsed juhised tõendamiseks on aga siiani puudu.
Eestis tekib ohtralt puidujäätmeid, mis on kas täiesti puhas puit või ainult vähesel määral töödeldud. Keskkonnaministri määrusega loodi tingimused, mille täitmisel saavad kaugkütte katlamajad need jäätmed edaspidi lihtsamini kasutusele võtta.
Tootmisettevõtte jaoks ei ole aur eesmärk omaette. Oluline on, et tootmine toimiks plaanipäraselt, kulud püsiksid kontrolli all ja tehniline lahendus ei seoks ettevõtet liigselt ühe kütuse või tarnesuunaga. Viimaste aastate energiakriisid ja hinnatõusud on näidanud, kui kiiresti võib seni sobiv lahendus muutuda liiga kalliks, jäigaks või lihtsalt liiga riskantseks.
Enimloetud
2
5
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Tootmisliini planeerides tehakse sageli üks ja sama viga
E-Piima päästmiseks pole veel hilja
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele