Juulist kehtivad täpsustatud nõuded, mille alusel hinnatakse, kas bioküttest saadud energia liigitub taastuvenergiaks.

- Kütteks tuleb kasutada puitu, mida kõrgemalt väärindada ei saa.
- Foto: Toomas Kelt
Muudatus puudutab peamiselt energeetika- ja soojusettevõtteid, näiteks suuremaid linnu soojusega varustavat Utilitast, Eesti Energiat, Põlva Soojust või Kuresaare Soojust. Kliimaminister Kristen Michal ütles, et muutused suunavad energeetikat loodust säästma – kasutama teada päritoluga biomassi ja puidujäätmeid ning jälgima, et ahju ei läheks puit, mida saaks kõrgemalt väärindada.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kuus Eestis metsa-, puidu- ja energeetikasektoris tegutsevat esindusorganisatsiooni saatsid koalitsiooniläbirääkimisi pidavate erakondade juhtidele pöördumise, milles rõhutavad puidu olulisust maapiirkondade tööhõives, Eesti elanike toimetulekus ning kliimakriisi lahendamisel.
Juba mõne päeva pärast, 1. jaanuaril, jõustub Euroopa Liidus nõue, et katlamajades kasutatav biomass peab olema varutud säästlikult ja seda peab olema võimalik ka tõendada. Täpsed juhised tõendamiseks on aga siiani puudu.
Eestis tekib ohtralt puidujäätmeid, mis on kas täiesti puhas puit või ainult vähesel määral töödeldud. Keskkonnaministri määrusega loodi tingimused, mille täitmisel saavad kaugkütte katlamajad need jäätmed edaspidi lihtsamini kasutusele võtta.
Eesti ettevõtjad otsivad kasvu välisturgudelt, ent samal ajal näitab Euroopas ettevõtete pankrotistatistika kasvutrendi. Ekspordiriskid ei ole enam nišiteema – see on kasvu takistav reaalsus, millega peab arvestama iga juht, kelle kliendid ja kasvuambitsioonid asuvad piiri taga.