Eestis tekib ohtralt puidujäätmeid, mis on kas täiesti puhas puit või ainult vähesel määral töödeldud. Keskkonnaministri määrusega loodi tingimused, mille täitmisel saavad kaugkütte katlamajad need jäätmed edaspidi lihtsamini kasutusele võtta.
![Laialtlevinud puidujäätmeks on katkised kaubaalused.](https://static-img.aripaev.ee/?type=preview&uuid=9d757d4f-af29-56cc-abf8-fd52a05bfb08&width=3840&q=70)
- Laialtlevinud puidujäätmeks on katkised kaubaalused. Foto: Pixabay
„Lahendame praktilist probleemi, sest puiduhaket on meil Eesti kodude kütteks vaja ja selle tootmiseks kulub looduslikku puitu. Edaspidi saavad kaugkütjad puidujäätmest tehtud haket hõlpsamini kasutada,“ ütles keskkonnaminister Madis Kallas. „Selline materjal, mis hakkeks sobib, on näiteks töötlemata puit, mis vanade majade lammutamisel üle jääb, aga ka vanad alused või lauamaterjal ja plaadid. Nii jääb ka hakkepuidu tootmiseks vajalikku materjali metsa rohkem alles.“
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eestis visiidil viibiv Euroopa Komisjoni asepresident Franz Timmermans ütles pressikonverentsil, et Eestis metsa mahavõtmine ja sellest toodetud pelletite põletamine Hollandis või Taanis ei ole tark tegu. Tema sõnul ei ole see hea Eestile ja Eesti majandusele.
Euroopa Parlament kiitis heaks oma seisukoha taastuvenergia direktiivi osas. Selle kohaselt ei tohi lugeda suurt osa puidutoodetest taastuvaks energiaallikaks.
Kui veel 20 aastat olid koht- ehk LAN-võrku liidetud põhiliselt arvutid, siis täna on ühises võrgus kõik seadmed alates küttelahendusest, valgustusest ja külmkapist kuni tööstusseadmeteni. Tehnoloogia areneb hoogsalt ja järk-järgult liigutakse vaskkaablil põhinevatelt ühendustelt üle fiiberoptilistele ja üle õhu lahendustele. LAN-võrgu olevikust ja tulevikust räägib YEInternationali tootejuht Henri Voogla.