Katlamajad peavad tõestama põletatava biomassi päritolu
Juba mõne päeva pärast, 1. jaanuaril, jõustub Euroopa Liidus nõue, et katlamajades kasutatav biomass peab olema varutud säästlikult ja seda peab olema võimalik ka tõendada. Täpsed juhised tõendamiseks on aga siiani puudu.
Utilitase Mustamäel asuv hakkepuidul töötav katlamaja on pks neist, kus tuleb tõendada kasutatava biomassi päritolu.
Foto: Kaarel Langemets
Euroopa Komisjoni määruse kohaselt peavad biomassi ehk siis lihtsamalt hakkepuidu päritolu tõendama kõik vähemalt 20 MW võimsusega sooja- ja elektritootjad. Kui seda ei tehta või tõendamine ei õnnestu, tuleb soojatootjal osta CO2 kvooti. Kuna aga riigi poolt ei ole ettevõtetele kindlat tõendamise süsteemi ja kriteeriume ette antud, on oht kvoodi ostmiseks katlamajadele reaalne. See võib omakorda tähendada hinnatõusu lõpptarbijatele.
Eestis tekib ohtralt puidujäätmeid, mis on kas täiesti puhas puit või ainult vähesel määral töödeldud. Keskkonnaministri määrusega loodi tingimused, mille täitmisel saavad kaugkütte katlamajad need jäätmed edaspidi lihtsamini kasutusele võtta.
Tänane hääletus Euroopa Parlamendis võib tõsta Eestis kaugkütte hindu. Kui Euroopa Liit määratleb näiteks hakkepuidu taastumatuks kütuseks, peaksid katlamajad selle kasutamise eest ostma kasvuhoonegaaside heitkoguseid.
Euroopa Parlament kiitis heaks oma seisukoha taastuvenergia direktiivi osas. Selle kohaselt ei tohi lugeda suurt osa puidutoodetest taastuvaks energiaallikaks.
Päikeseenergia tootmise hoogsa lisandumise tulemusena on energiaturul tekkinud olukord, kus päikesepaisteliste ilmadega langevad elektrihinnad sageli nullilähedaseks või lausa negatiivseks. Seetõttu on viimastel aastatel päikeseparkide investeeringute tasuvus oluliselt vähenenud. See valmistab enim probleeme päikeseparkidele, mille kõrval puudub tarbimine või salvestuslahendus.