Keevitaja ei tee "rumalat tööd"
Eesti tööstusettevõtetes valitseb krooniline puudus keevitajatest. Miks? Kas keevitaja tööd peetakse "rumalaks" tööks? Eksperimendi korras saatis Töötukassa ajakirjaniku keevitaja tööd proovima.
“Keevitamine on kunst.” Selline väide seisab Hansavest koolituskeskuse suvepealinnas asuva kontori riiulil oleval, kingituseks valmistatud metallplaadil. Sellena võib keevitaja tööd tõesti võtta, sest sellest, et kaks metalli lihtsalt säristades kokku lasta on hea keevitaja puhul asi küll kaugel. Tõsi, säristada tuleb ka, kuid seda tuleb teha õigesti, sageli lausa veatult. Aga mida see töö siis endast veel kujutab?
Seotud lood
Piirangud ja distantsõpe on avaldanud mõju ka kutseeksamiste tulemustele, kirjutab Eesti Masinatööstuse Liidu kutseeksamite projektijuht Alexandra Lumiste.
Teisipäeval, 7. detsembril toimus Riigikogus töötleva tööstuse toetusrühma koosolek, kus räägiti tööstussektori probleemidest ja leiti, et kui tööjõuprobleem lahendust ei leia, on kogu ülejäänud areng ohus.
Lift on investeering 15–20 aasta tööefektiivsusesse, ohutusse ja kulukontrolli. Kuid millal eelistada soodsat standardlahendust ja millal nõuab objekt erilahendust, mis projekteeritakse konkreetsete mõõtude, koormuste ja regulatsioonide järgi? Projecta Balti OÜ müügijuht Sven-Erik Talivere selgitab, mida jälgida tõsteplatvormide, kaubaliftide ja magnetiliste tõsteseadmete puhul projekteerimisest kuni investeeringu tasuvuseni.
Enimloetud
3
4
Inseneride keskmine palk läheneb 3000 eurole
5
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Inseneride keskmine palk läheneb 3000 eurole
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele