Eesti tööstusettevõtetes valitseb krooniline puudus keevitajatest. Miks? Kas keevitaja tööd peetakse "rumalaks" tööks? Eksperimendi korras saatis Töötukassa ajakirjaniku keevitaja tööd proovima.

- Töö algab planeerimisest.
- Foto: Genius Media
“Keevitamine on kunst.” Selline väide seisab Hansavest koolituskeskuse suvepealinnas asuva kontori riiulil oleval, kingituseks valmistatud metallplaadil. Sellena võib keevitaja tööd tõesti võtta, sest sellest, et kaks metalli lihtsalt säristades kokku lasta on hea keevitaja puhul asi küll kaugel. Tõsi, säristada tuleb ka, kuid seda tuleb teha õigesti, sageli lausa veatult. Aga mida see töö siis endast veel kujutab?
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Piirangud ja distantsõpe on avaldanud mõju ka kutseeksamiste tulemustele, kirjutab Eesti Masinatööstuse Liidu kutseeksamite projektijuht Alexandra Lumiste.
Teisipäeval, 7. detsembril toimus Riigikogus töötleva tööstuse toetusrühma koosolek, kus räägiti tööstussektori probleemidest ja leiti, et kui tööjõuprobleem lahendust ei leia, on kogu ülejäänud areng ohus.
Tööstusettevõtte tööprotsesside edukus algab töökindlatest ja vastupidavatest seadmetest. Lahendused, mis taluvad äärmuslikke töötingimusi ning toetavad kiiret ja täpset andmetöötlust, muudavad igapäevaprotsessid sujuvamaks ja efektiivsemaks. Tööstusseadmed aitavad vähendada seisakuid, tõsta tootlikkust ja kindlustada tööprotsesside sujuvuse ka karmides oludes ‒ olgu tegemist laohalduse, tootmise, toodete etiketeerimise või andmesisestuse ja -vahetusega.