Autor: Omera Khan • 21. aprill 2022

Tarneahela ekspert Omera Khan: majanduse globaliseerumise kuldaeg on läbi

Tarneahelad moodustasid kunagi üleilmastumise selgroo, kuid viimase kümnendi tarneahelate kokkuvarisemised on märk sellest, et majanduse globabliseerumise kuldaeg on läbi, kirjutab tarneahela professor ja riskiekspert Omera Khan, kes on tänavuse Pärnu tarneahelakonverentsi peaesineja.
Tarneahela ekspert Omera Khan
Autor: Urmas Kamdron

Ukrainas toimuv sõda ja konflikt Venemaaga on väga traagiline ja suurendab märkimisväärselt ülemaailmseid tarneahelariske. See toimib doominoefektina, põhjustades suuri tarnehäireid ja mõjutades kõiki majandussektoreid. Alates toiduainetest ja tekstiilist ning lõpetades energiaga – kõik sektorid on Ukraina ja Venemaa vahelise konflikti tulemusena surve all.

Sõja mõju toiduainete tarneahelale on tunda kõikjal. Euroopa Liidu (EL) tarbitavast maisist tuleb pool Ukrainast ja maailmas kasutatavast väetisest kolmandik toodetakse Venemaal. Konflikti tõttu on oluliselt tõusnud hinnad energiale, toorainele, loomasöödale ja põllumajandusmasinate kütusele, muutes karjakasvatuse mittetasuvaks.

Kriis mõjutab ka finantsturgusid, muutes põllumeestel laenusaamise raskemaks ja takistades neil oma finantsprobleemide lahendamist.

Venemaa-Ukraina sõja tõttu on Türgi tekstiilitööstusel logistikaprobleemid, mis on tabanud valusalt kiirmoetööstust ja on sundinud türklasi ümber korraldama oma ülemaailmseid tarneahelaid.

Mõjutatud on tööstusharud, mis sõltuvad energiaressurssidest. Venemaa on Saudi Araabia järel maailma suuruselt teine toornafta eksportöör. Nafta ja gaas on enamat kui lihtsalt kütused, sest need on ka väetisetootmise peamised toorained. Kõik see tekitab ülemaailmse väetisepuuduse, mis toob paljudes riikides kaasa toidu varustuskindluse olulise vähenemise ja isegi nälja.

Pooljuhtide tarneprobleemid suurenevad veelgi

Lisaks toorainetele toodavad Venemaa ja Ukraina kiipide valmistamiseks vajalikke kõige tähtsamaid metalle. Üks sellistest metallidest on pallaadium, mida kasutatakse pooljuhtkiipide tootmisel ja Venemaa tarnib 40% maailma pallaadiumist. Seetõttu on ette näha, et pooljuhtkiipide tarneprobleemid, mis algasid koroonapandeemia ajal, suurenevad veelgi ja tekitavad tarneahelariske auto-, elektroonika- ja mobiiltelefonide tööstusele.

Omera Khan on 26.-27. mail toimuva Pärnu tarneahelakonverents 2022 peaesineja. Lisainfo konverentsi kohta leiate siit.

Kiipide tarneprobleemide mõju on juba märgata Euroopa suurima juhtme- ja kaablitootja Leoni AG tegevuses, mis on sulgenud oma tehaseid Ukrainas ja katkestanud sõidukite elektroonikakomponentide tootmise, mille tulemusena olid kaks suurt autotootjat VW ja BMW sunnitud seiskama oma Saksamaa tehaste koosteliinid. See ongi Ukraina sõja doominoefekt maailmamajandusele.

Toormehindade ja inflatsiooni suur mõju

Lisaks suurendab õhuruumi sulgemine ja lennukite ümbersuunamine kaubakulusid ning sunnib muutma lennukauba ja -saadetiste marsruute, mis omakorda suurendab kulusid ja tarneaegu, aeglustab tarneahelate tööd ja suurendab kulusid. Heaks näiteks on siin Türgi kiirmoetööstus, mis on väga tundlik logistikariskidele.

Sanktsioonide laviin, sealhulgas ELi ja Ühendkuningriigi keeld Venemaa laevadel siseneda nende sadamatesse ning ELi otsus sulgeda Valgevene veoautodele oma piir, põhjustab suuri häireid logistikas. See tähendab väga kauakestvaid probleeme tarneahelates ja paneb surve alla nii tootjad kui ka tarbijad.

Suurim mõju on aga maailmamajanduse taastumise tempol. Kiirelt kasvaval inflatsioonil ja toormehindade tõusul on maailmamajandusele tõsine mõju. Juba annavad Euroopas ja ka mujal piirkondades tunda kallinev gaasi ja toidu hind.

Nagu varemgi, nimelt enne Külma sõja lõppu, on oodata hindade normaliseerumist. Ja nagu ka eelmistes sõdades, on kõigis tööstusharudes oma võitjad ja kaotajad. Ellu jäävad vastupidavad ettevõtted ja ülejäänud peavad uue olukorraga kohanema ja lootma innovatsiooni abil edu saavutada.

Prioriteet on ümberkujundamine

On aeg õppida tehtud vigadest. Koroonapandeemia ja Ukraina sõja tagajärjel tekkinud globaalsed tarneahela riskid on paljastanud meie ülemaailmsete ühendatud tarnevõrkude haavatavuse.

Kui kunagi moodustasid tarneahelad majanduse üleilmastumise selgroo, siis tänapäeva tarneahelad on haprad ja tundlikud. Viimase kümnendi jooksul toimunud ülemaailmsete tarneahelate kokkuvarisemised on märk sellest, et majanduse globaliseerumise kuldaeg on läbi.

Meie peamine prioriteet on kiirendada ülemaailmsete tarneahelate ümberkujundamist, kuid globaalsete tarneahelate ümberkorraldamine ei ole lihtne ülesanne. Neid ei saa lihtsalt lahti võtta ja teistmoodi kokku panna. Olemasolevate tarneahelate ümberkujundamine nõuab kogu süsteemi ümberhindamist. Usun, et tulevikus on meie tarneahelad oluliselt rohkem regionaalsed ja kohalikud ning ühtlasi ka jätkusuutlikud, et üha rohkem liigub investeeringuid piirkondlikesse ühendustesse ja kohaliku ökosüsteemi väljaarendamiseks rõhuga paindlikkusel ja jätkusuutlikkusel kui odavusel.

Paindlikkus tõuseb kõige olulisemaks

Tulevikus peame pöörama palju suuremat tähelepanu oma tarneahelate paindlikkusele või elastsusele. See tähendab, et meie tarneahelad peavad olema samas paindlikud ja vastupidavad, et tulla toime šokkide ja katkestustega, ilma et see seaks kogu süsteemi ohtu. Paindlikkus on tuleviku tarneahela kõige olulisem omadus.

Samas peaksime uuesti määratlema, mida me täpselt mõtleme paindliku tarneahela all. Minu arvates on paindlik tarneahel see, mida saab kiiresti ümber korraldada, kohandada ja optimeerida. Paindlik tarneahel on uus standard. Enam ei ole aega oodata, et tarneahela riskid ja katkestused laheneksid iseenesest. Meil pole valikut – me PEAME omaks võtma ja aktsepteerima uut reaalsust, kus meie ellujäämise eeltingimuseks on paindlikkus.

Registreeri!

Omera Khan on 26.-27. mail toimuva Pärnu tarneahelakonverents 2022 peaesineja. Lisainfo konverentsi kohta leiate siit.

Jaga lugu
Toostusuudised.ee toetajad:
Harro PuusildTööstusuudised.ee juhtTel: 519 355 24
Anu SoometsSündmuste programmijuht Tel: 5164397
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077