Autor: Ken Rohelaan • 5. jaanuar 2022

Euroopa gaasitoodang on kahanenud mitu aastat, mistõttu tuleb aina enam toetuda impordile. See on ka üks põhjus, mis Venemaa Gazprom ja selle Euroopa koostööpartnerid on Nord Stream 2 gaasitorusse pumbanud 11 miljardit eurot. Läänemere alt mineva toru kaudu saab Venemaa saata gaasi Saksamaale.

Samas on uue gaasitoru valmimine ja selle kasutuselevõtt takerdunud korduvalt. Kümnendi kestnud projekti tabas järjekordne takistus 2021. aasta sügisel, kui Saksamaal tuli võimule uus koalitsioon ja sealse riigi energiaregulaator pani torujuhtme viimase heakskiidu ootele. Selline samm ärritas Euroopa energiaturge, kus gaasi hind on rekordeid purustanud alates juulist. Venemaa president Vladimir Putin ütles ka 24. detsembril televisioonis peetud kõnes, et "Euroopa turule jõudvad gaasi lisamahud viiksid kohapeal hinda kindlasti allapoole".

Kuigi Ameerika Ühendriikidest on Euroopasse viimasel ajal imporditud veeldatud maagaasi (LNG), siis selle mõju jääb parimal juhul ajutiseks. Näiteks Prantsusmaa peab peatama veel mitme reaktori töö hooldus- ja parandustöödeks, mis vähendab riigi tuumaenergia võimekust jaanuari alguses 30 protsenti. Samuti liigub Saksamaa edasi plaaniga lülitada välja kõik oma tuumajaamad. Bloomberg kirjutab, et kuna kaks kõige külmemat talvekuud on veel ees, siis suureneb hirm, et Euroopas võib gaas saada otsa.

Loe pikemalt Äripäevast.