Äripäeva Raadio saates „Juhi jutud“ kõlanud intervjuus tuli veel juttu kolleegide valimisel mädaõuna meetodist, brutaalsest aususest ja selle rollist juhtimisel, tegelikest raskustest, juhi kõhutundest ja enda keerulisel ajal hoidmisest.
Küsimustele vastab Emöke Sogenbits.
Mis on su karjääri defineerinud ehk mis on toonud sind siia, kus sa täna oled?
Ma arvan, et kõige-kõige suurem pööre oli minu karjääris siis, kui ma läksin Eestist aastal 2004 ära ha alustasin suures USA firmas sisuliselt nullist. Keegi ei teadnud minust suurt midagi ja mina ei teadnud neist suurt midagi. Tänu sellele õnnestus mul töötada päris palju Kesk-Euroopas, natuke USAs, Hiinas. Kui siis ükskord Eestisse tagasi tulin, ma oskasin meie tööstust või tööstuse potentsiaali defineerida hoopis laiema spektri alusel. Oskasin positsioneerida meie võimalusi paremini kui see, kes on töötanud kogu aeg Eestis või hästi pikalt ainult ühes firmas.
Kui päris algusesse tagasi minna, siis kõige suurem pööre minu elus oli see, kui läksin Elcoteqi tööle ostjaks. Olin jupi jagu vanainimest juba selleks ajaks ja ausalt öeldes, ega ma teadnud, mis loom see ostmine üldse on. Olin siis kõvasti üle 30, see avas tohutult silmi.
Loe täispikka intervjuud Äripäevast.